Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas rauapalavik vallutas Jõhvi  (1)

Tõnis Erilaid, 12. september 2019, 00:17
Foto: ALDO LUUD
„Rauapalavik on Jõhvis jõudnud haripunkti, rauakaevajad tungivad ööd ja päevad läbi järjest sügavamale maapinda,“ kirjutasid ajalehed 12. septembril 1937. „Veel mõned päevad, kõige rohkem mõned nädalad – ja siis selgub, kas Eestist kuulsa „põleva kulla maa“ kõrval saab ka rauakaevanduse ning suurte lõõskavate vabrikute-põletisahjude maa.“

„Ligi veerand kilomeetrit sügav „põrguauk“ on juba maakerale kere sisse aetud, kuid puurimistööd kestavad ikka edasi säherduse suure hooga, et vana maakera otse oigab käes,“ kirjutab reporter poeetiliselt. „Ja kes võib praegu Jõhvis õhtul magama minnes kindel olla, et hommikul talle luusse ja lihasse ei lõika rõõmusõnum – rauamaak on avastatud! Uus hiigeltööstus avatakse!“

Jõhvi magnetanomaalia (koht, kus kompass valetab) uurimiseks alustati 1937. aastal kahe puuraugu puurimist uurimaks, kas ja kui palju rauamaaki maapõues on. Saksamaal tehti hiljem ka siinse maagi rikastamiskatseid. Läinud sajandi 60. aastatel tehti veel puurauke lisaks, kuid teadmised rauamaagi kogusest ja headusest on praegugi ligikaudsed. Arvatakse, et kuni 500 meetri sügavusel võib varu olla 335 ja kuni 700 meetri sügavusel 630 miljonit tonni.

Varude täpse hindamisega hakati nüüd taas tegelema. Ehk selgub siis ka, kas rauakaevandus toob Jõhvile vabaduse ja lunastuse, nagu ajalehed 1937. aastal lubasid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee