Eesti prügisukelduja: see on kohutav ja kole, kuidas toitu raisatakse (62)

„See on kohutav ja kole, kuidas raisatakse ja mul on hea meel, kui inimesed söönuks saavad. Meil on kogukonnas mitukümmend inimest, keda me toidame. Nad on tänulikud ja me teame, et väike osa on ära päästetud,“ ütleb Solnik.

Tegelikult on prügikastidest toidu otsimine ebaseaduslik. „See on põhimõtteliselt varastamine. Kuid arvan, et politseinik on ka inimene. Paljud teevad seda ja paljud elavadki nii,“ ütleb Kaia ja lisab, et pole ise kunagi vahele jäänud. „Minu jaoks on loodusseadused kõrgemal ja kuritegu on see, kui visatakse ära täiesti kõlbulikku toitu.“

„Käin ökopoodides, sest tahan neid toetada. Tegelikult ei pea mitte midagi ostma, sest inimkond on nii ületootnud ja -tarbinud,“ sõnab naine.

Margus Menert ütleb, et toit, mille nad prügikastist võtsid, jõudis seal olla umbes kümmekond minutit. Lisaks võtsid nad sealt ühe õuna. „Õunaga on selline trikk, et kraanikausi saab täita veega ja lisada paar lusikatäit soodat,“ selgitab ta, kuidas puuvili puhtaks pesta.

„Kõikidest toidujäätmetest, mis Eestis tekivad, umbes pool on köögi- ja juurviljad ning puuviljad,“ ütleb Menert. Ta lisab, et suurim raiskamine toimub kodudes – ligi 70% toidust läheb prügikasti.

Toidupank aitab peagi realiseerimistähtaja ületavad tooted puudust kannatavate inimesteni

Alati ei ole prügikasti visatud toit aga enam korralikult pakendis. Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats ütleb, et see ei ole välja mõeldud kellegi kiusamiseks. „Eestis on seadus, mis ütleb, et toit peab olema ära visatud sellisel moel, et seda poleks võimalik edasi anda, müüa ega süüa, sest see muutub ohtlikuks.“

Ta selgitab, et prügikastid on tihti lukus konkreetsel põhjusel. „Oleme elamurajoonis. Selle on tinginud ikkagi see, et meieni on jõudnud signaalid inimestelt, kes ümbruses elavad ja nad tahavad, et võtaksime midagi ette, et prügikastide kõrvale ei tekiks omaette elamistingimusi,“ viitab ta kodututele, kes tihti oma aseme prügikastide lähedale teevad.

Rimil on leping ka Toidupangaga, kes jagab vabatahtlike abiga tootmisest ja kaubandusvõrgust peagi realiseerimistähtaja ületavaid tooteid tasuta puudust kannatavatele inimestele. „Kui Toidupangal oleks selline süsteem, et nad jõuaksid igal õhtul kõikidesse kauplustesse ja saaksid toidu külmutada, et saaksid selle paari päeva pärast ära anda, siis ei peaks ju midagi ära viskama. Meie suure ettevõttena maksame päris suuri summasid selleks, et jäätmed ära viia,“ räägib Bats.