1911. aastal leidis vaidlusaluse Mona Lisa kunstikoguja Hugh Blaker, ka ise väikestviisi kunstnik, ühest Inglise maamajast ja riputas selle üles oma stuudiosse Londoni läänepoolses Isleworthi agulis – seetõttu kutsutaksegi seda maali Isleworthi Mona Lisaks. Blakeri kunstieksperdist kasuisa uuris maali ja kirjutas, et tegu on tõesti Leonardo da Vinci tööga. Seda enam, et da Vinci oli varemgi teinud igast oma maalist mitu varianti.
CNN kirjeldab põhjalikult maali hilisemat teed, kuni see lõpuks jõudis rahvusvahelise konsortsiumi Mona Lisa Foundation kätte ja pandi tallele pangaseifi Zürichis. Vahel harva toodi ta sealt välja ning viidi näitustele. Tänavu juunis toodi Isleworthi Mona Lisa näitusele Firenzes.
Ja siis ilmus välja advokaat Giovanni Battista Protti. Ta väidab, et esindab perekonda, kellele kuulub neljandik maalist. Protti jutu järgi müüs üks maali vahepealsetest omanikest veerandi maalist Portugali portselanitöösturile Leland Gilbertile. CNN nägi väidetava müügilepingu koopiat, mis kinnitab, et müügihind oli 4000 naela, mis nüüdses vääringus oleks 20 korda suurem summa. Protti nõuab nüüd, et Itaalia kohus arestiks maali enne, kui see kaob jälle jäljetult Šveitsi pangaseifi. Oma nõudmise esitas ta just nüüd, sest maal on esimest korda välja pandud Euroopa Liidu liikmesriigis ja kohus peab asja arutama siinsete seaduste järgi.
Mona Lisa Foundationi advokaat väidab vastu, et Prottit kihutab tagant lihtlabane saamahimu. Ta teab, et pärast pikki vaidlusi samuti Leonardo da Vinci tööks tunnistatud maali „Salvator Mundi“ eest maksti enampakkumisel 2017. aasta novembris 450,3 miljonit dollarit ehk teisisõnu suurim summa, mis on kunagi kunstiteose eest välja käidud. Protti eitab seda ja kinnitab, et väidetavad neljandikuomanikud soovivad, et maal ei oleks pangaseifi pimeduses, vaid pidevalt näitusesaalis kõigile huvilistele imetleda.
Kommentaarid