Erik Orgu eksnaine mehe maiustamisest: mind pani hämmastama, kui palju võib inimene süüa! (8)

Mari-Liis räägib „Kuuuurijas“, et kohtus Erik Orguga rongis. Kõigest paar tundi hiljem potsatas naise Facebooki Orgult kiri. „Olime juba varasemalt seoses fitnessimaailmaga teineteisel sõbralistis. Ta kirjutas, et nägi mind rongis ja olen täpselt see naine, keda ta on juba kuus kuud visualiseerinud. Ta teadis, et ma tulen ja olen ideaalnaine.“

Meedias on Erik jätnud endast väga tervislike eluviisidega inimese mulje. Tegelik elu on naise sõnul hoopis midagi muud. „Kui käisime söömas, mainis ta, et ma ei saa majoneesi süüa – isegi mitte ühte lusikatäit –, sest pean juba praegu oma kehakaalule mõtlema. Mul ei ole tegelikult kehakaaluga probleeme ja juba see tundus imelik,“ meenutab Mari-Liis. „Pole oluline, milline on minu maailmanägemus ja tulevikuvisioon, oluline on, et tema tahab nüüd seda ja tema näeb naist sellises rollis. Kui naine seda ei ole, pole ta midagi väärt,“ lisab ta.

„Erikul on harjumus, et ta tahab tihti väljas söömas käia ja nii, et naisterahvas maksab. Olen suutnud nii mõnegi hamburgeri kinni maksta,“ avaldab Mari-Liis ning lisab, et Orgu käib trennis üks või kaks korda nädalas.

Maarika: mind pani hämmastama, kui palju võib inimene süüa

Mari-Liis võttis saatesse kaasa ka Orgu teise ekspruudi, Maarika. „Mina kohtusin temaga Zelluloosi jõusaalis. Jäin seal talle ilmselt silma ja ta otsis mu pärast Facebookis üles. Ta kirjutas, et soovib mind kohtingule kutsuda.“

Maarika räägib, et Erik sattus inimestega konflikti ja kõik jäid talle ette. Lisaks pidi Maarika talle poest mitmeid asju tooma, sest mees on tuntud ja ei saa ise kõike osta. Kord andis Erik Tartus loengu ning pärast peatusid nad naisega hotellis. „Ta palus kahel õhtul, et tooksin talle Gustavi kohvikust igasuguseid koogikesi,“ kirjeldab naine toonast reisi.

Orgu ja Maarika käisid koos ka Amsterdamis, kus Erik sai vabalt kõike süüa. „Oi issand, mind pani taas hämmastama, kui palju võib inimene süüa! Ta sõi vähemalt kahel korral Starbucksi kaneelirulle, mida ta ise pärast muidugi eitas. Delfis oli pärast reisi intervjuu, kus ta ütles, et ta ei mäleta, millal viimati magusat sõi. Helistasin talle pärast intervjuud ja küsisin, et Erik, miks sa Eesti rahvale niimoodi valetad. Tuletasin talle need korrad meelde ja ta ütles mulle, et ta ei mäleta.“ Pärast seda hakkas Maarika kahtlustama, et asi ei ole õige.

Naine ütleb, et oli kõrval, kui Erik helistas valenime alt Terviseametisse, et uurida, mis tingimused peavad olema täidetud, et Eestis toitumisnõustaja pabereid saada. Lust pöördus Terviseameti poole, kust talle öeldi, et Eestis pole selleks eraldi litsentsi vaja. Eesti Toitumisnõustajate Ühingu sõnul on see suureks probleemiks, sest kui toitumisnõustamisega tegelevad inimesed, kes seda valdkonda ei tunne, võivad nad oma tegevusega inimeste tervisele suure põntsu panna.

Erik Orgu: „Kas ma söön aeg-ajalt magusat? Jah, tõesti.“

Toitumisnõustaja räägib Katrin Lustile, et mäletab Mari-Liisiga tutvumist teistmoodi. „Õhtul, kui olin koju jõudnud, tuli mulle kiri: „Tere, kas teie olite toitumisnõustaja Erik Orgu?“. Ütlesin, et olin küll. Siis ta vastas, et järgmine kord, kui mind kuskil näeb, ütleb tere. Küsisin, millal järgmine kord olla võiks ja tema ütles – kui ma õigesti mäletan – eks me siis näe ja mina vastasin, et jään ootama. Vestlus lõppes ja viis minutit hiljem tuli järgmine sõnum, kus oli küsimus, kas mina kinos käin.“

Orgu tunnistab, et tal oli paar aastat tagasi avalikult magusa söömisega raskusi. „Üritustel sain seda teha, aga poodi ostma minna mitte. Ma ei kartnud midagi, aga tundsin ebamugavust. Nüüd saan aru, et see oli põhjendatud.“

Erik ütleb, et palus Mari-Liisil osta terve kringli, kuna kohvikus ei olnud lihtsalt võimalik väiksemast kogust saada. „Aga ma ei söö tervet kringlit ära. Paar tükki ja ongi kõik. Kas ma söön aeg-ajalt magusat? Jah, tõesti. Kuid Mari-Liis võttis vale kringli ja tegelikult tol päeval ma ei söönudki kringlit. Ja ma ei mäleta, millal uuesti sõin,“ ütleb ta.

„Limonaadi joon väga harva, burgerit söön mitte nii harva. Mul on need ka toitumiskavasse lisatud. Kui söön nädalas kaks burgerit, ei juhtu midagi,“ sõnab Erik. „Arvan, et väga lihtne on teha väljavõte sellest, kui tihti teen jõusaalis oma kaardiga piiksu. Käisin üks, kaks või kolm korda – mis vahet sel lõpuks on,“ kommenteerib ta treenimist.

Nõrkus Napoleoni koogi ja kaneelisaiade vastu

Orgu räägib, et sai Inglismaal personaaltreeneri kutsetunnistuse, millest üks osa oli ka toitumisnõustamine. „Üheski koolis ei õpetata sellises mahus sellist asja, mida mina praegu teen. Kui selline kool oleks olemas, oleks super. Kuid seda polegi võimalik õppida, sest mina õpin ju siiani.“

Oma teadmised saab Erik internetist. „Internet sellisel kujul, kus on teadustööd. Kõik minu soovitused toetuvad teadusele, vastasel juhul ei julgeks ma neid soovitusi andagi, sest ma pole midagi leiutanud, välja arvatud oma toitumiskava.“

Toitumisnõustaja kinnitab, et sõi Tartus mitu koogitükki. „Minu meelest on see parim Napoleoni kook, mis ma söönud olen. Maarika ei toonud mitte mulle, vaid meile neli tükki kooki. Mina ütlesin kohe, et söön kindlasti kaks tükki. Juba sel hetkel, kui palusin Mari-Liisil kringlit osta, sain aru, et see on täiesti naeruväärne, mida ma teen,“ tunnistab ta.

„Olen mitmeid kordi öelnud, et kui mul on mingi nõrkus magusa suhtes, siis nendeks on kaks asja: Napoleoni kook ja kaneelisai. Tahan julgustada inimesi, et ärge piitsutage ennast. Kuid kartulikrõps kui selline – ei. Need pole mulle maitsenud ja ei maitse praegugi,“ sõnab Orgu.