LÕUAD PIDADA JA EDASI TEENIDA!  Scott Thomson ja Donovan Scott „Politseiakadeemias“. Foto: VIDA PRESS
Triin Tael 7. september 2019 00:01
Kui stuudiobossid esimest korda „Politseiakadeemiat“ nägid, tehti see maatasa. „Film ei vasta valemile; vaja on rohkem kõhutuult, matslikkust, tissi-peput!“ nentis üks tähtis nina. Peaosatäitja Steve Guttenbergi mänedžer pahvatas: „See on kõige hullem jamps, mida ma näinud olen.“ Kuid „Politseiakadeemiast“ sai 1984. aasta megahitt, millest võrsus kuus järge ja kaks teleseriaali. Kas on oodata ka lisa?

Kui stuudiobossid esimest korda „Politseiakadeemiat“ nägid, tehti see maatasa. „Film ei vasta valemile; vaja on rohkem kõhutuult, matslikkust, tissi-peput!“ nentis üks tähtis nina. Peaosatäitja Steve Guttenbergi mänedžer pahvatas: „See on kõige hullem jamps, mida ma näinud olen.“ Kuid „Politseiakadeemiast“ sai 1984. aasta megahitt, millest võrsus kuus järge ja kaks teleseriaali. Kas on oodata ka lisa?

Produtsent Paul Maslansky sai „Politseiakadeemia“ idee üllataval kombel hoopis astronaudidraama „The Right Stuff“ (1983) võtetel San Franciscos, kus ta märkas veidrat seltskonda: politseikadettide salgake sai parajasti seersandi käest sõimata. „See oli uskumatu kamp – nende seas umbes sajakilone proua ja kõvasti üle viiekümnene lötaka kõhuga mees,“ meenutas Maslansky 1985. aastal Los Angeles Timesi intervjuus. Produtsent uuris, kuidas küll nii kõlbmatu seltskond politseikooli oli sattunud. Selgus, et kõrgemalt poolt oli saabunud käsk võtta vastu õppureid laiemas skaalas. „Me peame nad vastu võtma ja ainus, mida me teha saame, on nad välja süüa,“ vastanud seersant.

Edasi lugemiseks: