„Muidugi oli Kaarel Ird naistemees, ta oli kohe väga naistemees! Talle meeldisid suured naised.“ (2)

„Kas teate, mis vahe on teatri direktoril ja hullumaja peaarstil?“ päris Vanemuise teatri juht Kaarel Ird oma stuudio õpilastelt nõudlikult. Vastuseks kõlas vaikus. Näitlejahakatised vaatasid pöörase pilgu ja sassis juuksepahmakaga tähtsat meest ammulisui. Ird vastas ise: „Teatris on direktor ka hull. Hullumaja peaarst on normaalne!“ 

Näiteja Raivo Adlas, Irdi stuudiolane ja väimees mäletab, et niimoodi oma esimest stuudiopäeva alustanud noored vahtisid Irdi pilkudega, milles plinkis küsimus: „Ah soo, kas sa siis oled hull või?“ „Aga eks ta oligi tegelikult natuke hull ning teda peetigi hulluks. Lõpuks, surma eel, pandi talle diagnoos ka.“ Karune olek ja hullumeelne silmavaade ei tähendanud, et Ird poleks naisi magnetina ligi tõmmanud. Nii heas kui ka halvas.