Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Saaremaal asutati Eesti esimene kolhoos (9)

Tõnis Erilaid, 6. september 2019, 00:17
Foto: LEMBIT MICHELSON/ETA/ÕHTULEHT ARHIIV
Võib-olla olnuks kolhooside asutamine kergem, kui rahvale oleks selgitatud, et eks see ole nagu vanasti talgutel – kogu küla on üheskoos ametis. Sedasi oleks põlluharimine ja loomapidamine tükkis kergem. Paraku tehti kolhoose ikka parteilise jõu ja sunniga ning määriti pähe eluvõõraid juhtnööre.

Saaremaa ja kogu Eesti esimese kolhoosi asutaja, Sakla küla Vaku talu elumajas olnud koosolekul esinenud Herman Kuning oli mees, kes pidi talgutest nii mõndagi teadma. Tema oli ju laulus „Saaremaa valss“ kuulsaks saanud Lööne soo talgute korrraldajaid. Sinna tuli sadu inimesi rõõmsalt kokku tööd rabama. Saklas täna 1947. aastal asutatud Viktor Kingissepa nime kandnud kolhoosis päris nii ei läinud. Partei andis küll majandile üle teaduste akadeemia sealkandis olnud maad ja endise sõjaväebaasi – võtke ja tegutsege, aga Tallinnas sooviti, et seda esimest kolhoosi saadaks edu ning põllumehi saaks ka mujal seetõttu käbedamini kolhoosi ajada.

Paraku oli Sakla rahvas umbusklik. Eriti olid kolhoosi vastu naised. Lõpuks saadi kolhoosiga pärast kõva veenmist hakkama. Mingit talgulikku isetegemistahet aga ei olnud. Juhised anti kaugelt ja kõrgelt, kohapealse olukorraga ei arvestatud. Varsti kippusid käega lööma ka need, kes algul kolhoosi poolt olid.

Kuid Sakla rahvas oli tubli. Kuigi elu just päikest tulvil ei olnud, elati ja oldi siiski ära. 

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee