Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Saaremaal asutati Eesti esimene kolhoos (9)

Saaremaa ja kogu Eesti esimese kolhoosi asutaja, Sakla küla Vaku talu elumajas olnud koosolekul esinenud Herman Kuning oli mees, kes pidi talgutest nii mõndagi teadma. Tema oli ju laulus „Saaremaa valss“ kuulsaks saanud Lööne soo talgute korrraldajaid. Sinna tuli sadu inimesi rõõmsalt kokku tööd rabama. Saklas täna 1947. aastal asutatud Viktor Kingissepa nime kandnud kolhoosis päris nii ei läinud. Partei andis küll majandile üle teaduste akadeemia sealkandis olnud maad ja endise sõjaväebaasi – võtke ja tegutsege, aga Tallinnas sooviti, et seda esimest kolhoosi saadaks edu ning põllumehi saaks ka mujal seetõttu käbedamini kolhoosi ajada.

Paraku oli Sakla rahvas umbusklik. Eriti olid kolhoosi vastu naised. Lõpuks saadi kolhoosiga pärast kõva veenmist hakkama. Mingit talgulikku isetegemistahet aga ei olnud. Juhised anti kaugelt ja kõrgelt, kohapealse olukorraga ei arvestatud. Varsti kippusid käega lööma ka need, kes algul kolhoosi poolt olid.

Kuid Sakla rahvas oli tubli. Kuigi elu just päikest tulvil ei olnud, elati ja oldi siiski ära.