Franz MalmstenFoto: Martin Ahven
Inimesed
3. september 2019, 14:39

Franz Malmsten: käisin õudusfilmis mängimiseks isegi EMOs vaatluspäeval

Äsja gümnaasiumi lõpetanud Franz Malmsteni elus on kiired ajad – eelmisel suvel toimusid õudusfilmi „Kiirtee põrgusse“ võtted, mille peaosas ta mängib. Tänavune suvi möödus „Talve“ võtetel. Üsna pea pühib noormees aga kodumaa tolmu jalge alt, et minna Londonisse filminäitlemist õppima. „Olen aru saanud, et mulle meeldib enim kõik kaameraga seonduv. Tahaksin jõuda punkti, kus olen kaamera ees või taga. Elu lõpuni,“ ütleb ta.

Äsja gümnaasiumi lõpetanud Franz Malmsteni elus on kiired ajad – eelmisel suvel toimusid õudusfilmi „Kiirtee põrgusse“ võtted, mille peaosas ta mängib. Tänavune suvi möödus „Talve“ võtetel. Üsna pea pühib noormees aga kodumaa tolmu jalge alt, et minna Londonisse filminäitlemist õppima. „Olen aru saanud, et mulle meeldib enim kõik kaameraga seonduv. Tahaksin jõuda punkti, kus olen kaamera ees või taga. Elu lõpuni,“ ütleb ta.

Mõte näitlejaks saada oli Franzil (19) juba väiksena, kuigi ta unistas ka näiteks tuletõrjuja ametist. Üks esimesi mälestusi teatrilaval olemisest meenub talle ajast, kui ta oli alla 10 aasta vana ning Draamateatrisse tuli külalisetendus. „Seal oli üks poiss, kes pidi saalist läbi jooksma ja karjuma „Kuningas on surnud!“. Kuna poiss ei saanud kaasa tulla, pandi mind seda tegema. Mäletan, et mulle öeldi, et täna jooksed lavalt läbi, karjud ja viskad ajalehe lavale,“ räägib ta.

Lapsena veetiski Franz suurema osa oma vabast ajast kas Draamateatris ema Harriet Toompere ja isa Mait Malmsteni või Nukuteatris vanaema Maie ja vanaisa Hendrik Toompere juures. „Mäletan, et käisin alati pärast kooli Nukuteatris noorteetendusi vaatamas, mis mulle tohutult meeldisid. Lisaks käisin vanaema ametiruumis kostüümide vahel hullamas. See oli üks ütlemata põnev koht, sest kostüüme oli palju ja neid rippus nii madalal kui ka kõrgel, nii et sain üles ja alla ronida.“

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99