„Eesti laulu“ osalejad: eestikeelne lauluvõistlus oleks äge, aga mitte jätkusuutlik

„„Eesti laulu“ konkursi peaks nüüd vähemalt ühel korral tegema ainult eestikeelsetele lauludele. Sobib vägagi, sest see aasta on eesti keele aasta. Ka Eesti Rahvusringhäälingu rolliga läheb selline korraldamine hästi kokku. Kuidas laul Eurovisionile leitakse, on juba omaette ooper – lõpuks võib ju ka tõlkida, aga ega eestikeelne laulgi seal laval väga kohatult kõlaks.“ Just sellise arvamusega tuli sotsiaalmeedias teisipäeval välja kultuuriminister Tõnis Lukas. Õhtuleht uuris lauluvõistluse korraldajatelt ja osalejatelt, mida nemad sellisest plaanist arvavad. 

Janika Sillamaa: see mõte ei ole jätkusuutlik

Janika Sillamaa, kes esindas meid Eurovisionil 1993. aastal ja esitas Eesti esimese eurolaulu valimise eelvoorus kaheksa eestikeelset lugu, nendib, et kuigi talle mõte korraldada vaid eestikeelsete lauludega „Eesti laul“ meeldib, ei pea ta seda siiski realistlikuks. „See ei ole lihtsalt väga jätkusuutlik – sellepärast, et seda oleks väga raske turustada,“ arvab Sillamaa, et paljudel muusikaprodutsentidel pole lihtsalt huvi eestikeelse võistlusloo tegemiseks. „Aga kui keegi suudaks seda ideed laiemalt turustada ja Tõnis Lukas suudaks näiteks algatusse raha sisse panna, siis miks mitte – see mõte ei ole halb.“ Kuid ta ei usu, et riik oma raha sellisesse asja peaks investeerima. „Riigil ei ole seda raha.“