Tõnis Erilaiu lehesaba | kuidas meesluuletaja naist teeskles

Georg-Eduard Luiga, hilisem Päevalehe peatoimetaja oli tollal algaja luuletaja („Sääl kus rukkiväli lagendikul heljub“), kes pidi selleks, et Postimehes oma loomingule ruumi saada, esitlema end kui Miina Luha.

Anton Jürgenstein meenutab: „Luiga oli algajate kirjanike seas vististi kõige viljakam. Tal näis kerge ja elav fantaasia olevat, mis iseäranis ruttu aineid leidis ja kergesti vormi üle valitses. Luiga aga kaldus Oleviku ringkonna poole, mida Hermann silmaotsaski ei sallinud. Ei tea, kas nüüd see või oli seal midagi muud vahel, aga Luiga luuletusi enam Postimehes hea meelega ei nähtud. Äkitselt aga ilmus Postimehe luuletajate sekka Anna Haava ja Elise Auni kõrvale uus laulikneiu Miina Luha. Hermanni vaimustus olevat suur olnud, et tal nüüd luuletajate seas terve naistrio koos. „Ta peab väga õrn ja rikkumata neiuhing olema,“ olevat ta tuttavate seas neiu Luhat kiitnud. Kuid pahandus oli seda suurem, kui Miina Luha varjunime alt Luiga nähtavale ilmus, kes redaktorile väikese ninanipsu oli teinud.“