Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Rakvere jäi ilma õlgkatusega majast 

Tõnis Erilaid, 31. august 2019, 00:14
Foto: Robin Roots
„Vist pole enam kuskil meie riigi linnades näha maja, millel on õlgkatus,“ kirjutab Uudisleht 1936. aasta augustis. Viimaseks mohikaanlaseks oli Rakvere. „Palvemaja tänaval 20 oli seniajani vastu tänavat Luigele kuuluv väikene majake õlgkatusega. Seda tavaliselt turistid alati vaatlesid kui haruldust, kuna ta pealegi asub veel Vallimäe lähedal, kus alati liigub rohkesti turiste. Nüüd nähtavasti sai majaomanik aru, et sellise majakatusega reklaami tegemine pole linnale kuigi kasulik ning alustati õlgkatuse mahavõtmisega, mis tahetakse asendada tõrvapapiga.“

Foto oli Uudislehel ka juurde panna: rõhtpalkhoone kahe tillukese kuueruudulise aknaga vastu tänavat.

Tänapäeval Palvemaja tänavat Rakveres enam ei ole, kuigi see võiks oma eksootilisusega turiste meelitada. 1950. aastal leiti, et see nimi ei lähe mitte ning Pikalt tänavalt Vallimäe voorele tõusvat Rakvere suurima kaldega uulitsat hüütakse nüüd Tõusu tänavaks. Siinne üks omaaegne uhkus, muinsuskaitsealune torniga maja, lammutati sajandi alul. Lammutatud on 1865. aastast pärit vennastekoguduse palvemaja, mis tänavale omaaegse nime andis. Rakvere sai muide esimese eestikeelse kooli alles 1909. aastal, mis paneb mõtlema, et Otto Wilhelm Masingu etteheide 1822. aastal, et eestlased koolimajade asemel meelsamini vennastekoguduse palvemaju ehitavad, peab siin ehk paika.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee