VANA KOOLI PIDU: Kell on üle kesköö, rahvas tantsib ja möllab ning laval on Tänatehtu.Foto: Stanislav Moškov
Saund
31. august 2019, 00:01

ELU RAHVABÄNDIS: „Meie Eestis – Tallinnast väljas – oskab rahvas veel pidutseda ja hetkest rõõmu tunda!“ (2)

„Ühes pulmas tuli peigmees peo lõpus meie juurde ja ütles et ta jääb võlgu, kuna kingitud raha ei tulnud nii palju, et kõiki kulusid katta,“ meenutab ühte oma rahvabändikarjääri eredaimat juhtumit ansambli Tänatehtu solist Jaanes Partsioja. „Pakkus välja, et pruut võib natuuras asja korda ajada. Kuna meil pruudile mingit tööd pakkuda ei olnud, siis leppisime kokku, et ta maksab esimesel võimalusel. Kui siis lõpuks raha tõi, oli vähe nördinud olemisega ja mainis mokaotsast, et tema naine oleks hakkama saanud igas olukorras!“

„Ühes pulmas tuli peigmees peo lõpus meie juurde ja ütles et ta jääb võlgu, kuna kingitud raha ei tulnud nii palju, et kõiki kulusid katta,“ meenutab ühte oma rahvabändikarjääri eredaimat juhtumit ansambli Tänatehtu solist Jaanes Partsioja. „Pakkus välja, et pruut võib natuuras asja korda ajada. Kuna meil pruudile mingit tööd pakkuda ei olnud, siis leppisime kokku, et ta maksab esimesel võimalusel. Kui siis lõpuks raha tõi, oli vähe nördinud olemisega ja mainis mokaotsast, et tema naine oleks hakkama saanud igas olukorras!“

Jaanes ongi selle loo üks peategelane. Teine on paarikümneaastase rahvabändistaažiga Ats Rander. „Olen olnud laval ilma püksteta, sõnad on meelest läinud, bassimees on poole loo pealt pissile läinud ja kitarrist on mänginud soolot selili tantsuplatsil,“ loetleb Ats. „Aga kõik need asjad kujunesid kuidagi hoopis positiivseiks apsakaiks. Võib-olla on mul lihtsalt hästi läinud.“

Rahvapidudel on juhtunud nii mõndagi. Publiku seas on Ats näinud lava ees tantsulaadseid liigutusi tegemas imikut, kes vanemate teada veel ei käivat, ja ükskord tormas toolide lennates venekeelse loo saatel tantsule vanaema, kes ei pidavat lähedaste sõnul enam ammu käima.

Edasi lugemiseks: