Peeter VõsaFoto: Robin Roots
Toimetas Terttu Jazepov 28. august 2019 22:29
„Mõlemad saated olid tegelikult oma ajastu lapsed. Kui „Politseikroonikast“ rääkida, ei kujutaks keegi täna ette, et verd, soolikaid ja kuulihaavu näidataks kell pool kaheksa õhtul, enne õhtusöögiaega,“ räägib Peeter Võsa, kel ilmus äsja raamat „Eesti rahva appikarje. „Võsareporteri“ lugu“.

Võsa meenutas saates „Ringvaade suvel“, et sai oma saate tõttu isegi peksa, kord lausa kirikuõpetaja naiselt. „Ei teinud pattu, vaid võtsin Lõuna-Eestis terve koguduse nende arvates pantvangi. Kirikuõpetaja oli ka ühistu esimees ja ühistu rahadega hooletult ümber käinud. Raha oli pudenenud igale poole, osaliselt ka ta enda taskusse. Tuli minna ja küsida, kuidas vanajumal selle loo peale vaatab. Kuid kogudus otsustas „Võsareporteri“ autot nähes kirikuuksed lukku panna, langes härdasse palvusesse ja olid seal neli-viis tundi kuni lõpuks hakkasid naised mehi koju tagasi kutsuma. Siis nad tulid majast välja ja nii ma seal peksa saingi. Oma lolli järjekindlusega „Võsareporterit“ tehti, ime siis, et kirikus peksa ei saanud,“ muigab ta.

Peeter ütleb, et tol ajal ta oma lugude tõttu seadusega pahuksisse ei sattunud. „Too aeg oli selline, et siis veel võis. Praegusel ajal mitte. Juba siis, kui „Võsareporter“ lõpetas, ajad muutusid.“