„Vagiina, vagiina, vagiina – sa päikese endaga tood“ ehk „Kas hakkame seksima?“

„Vagiina, vagiina, vagiina, sa päikese endaga tood. Vagiina, vagiina, vagiina, kuid valgus ka varjusid loob,“ laulab koduperenaiseks kehastunud Anne Veesaar, kittel seljas ja tanu peas, vispel mikrofoniks mõeldud. Ta tahab peremehega (Madis Milling) horisontaaltangot tantsida, kuid too eelistab raamatut lugeda. Raskem on aga peremehel vastu panna ihalevale brünetile töökaaslasele, kes talle püksirihma kaela seob...

Samal ajal kui Ratase valitsuse ministrid pealinnas teatrit teevad, rändab juba tükk aega mööda Eestimaad Vana Baskini teatri lavastus „Kas hakkame seksima?“. Tutvustuse järgi peaks etendus pakkuma mõlemale sugupoolele olenemata vanusest nii äratundmisrõõmu kui ka naerupahvakuid. Ja seda ta ka teeb.

Vihmane kolmapäevaõhtu Mustamäel Löwenruh' pargis. Sadakond klapptooli on täitunud uudishimulike tallinlastega. Lavale oodatakse 51. korda „Kas hakkame seksima?“ etendust. Mida sellise intrigeeriva pealkirjaga etendus küll endast kujutab? Kaua aga publikule aega sellele küsimusele mõelda ei anta. „Kas hakkame seksima?“ kõlab Veesaare konkreetne küsimus kõrgete vahtrate alla ehitatud pop-up-lavalt. Toolil raamatut lugeva Madis Millingu tegelaskuju kohkub: „Praegu kohe või? Ega see, kui kahekesi ollakse, tähenda seda, et kohe peab hakkama kolmandat tegema,“ poriseb ta.