Video: Teet Malsroos
Jaanus Kulli 24. august 2019 00:01
„Siin küla vahel mind Tali Arnoks hüütaksegi. Ikka et Tali Arno. Arno olen ma ju niikuinii,“ naerab Arno Liiver. Täpselt 50 aastat tagasi, kui Palamusel toimusid „Kevade“ võtted, naeris Arno samamoodi. Või õigemini naersid tema ilmekad silmad, kui ta lubas vana paju all Teelet oodata.

„Siin küla vahel mind Tali Arnoks hüütaksegi. Ikka et Tali Arno. Arno olen ma ju niikuinii,“ naerab Arno Liiver. Täpselt 50 aastat tagasi, kui Palamusel toimusid „Kevade“ võtted, naeris Arno samamoodi. Või õigemini naersid tema ilmekad silmad, kui ta lubas vana paju all Teelet oodata.

Siiski rohkem on jäänud filmist meelde Arno nukrad silmad, kui ta lumehanges Teelele pihib, et ei jõua enam edasi astuda. Eesti kinoklassikasse kuuluvates stseenides õpetaja Lauri või Liblega panid Arno nukrad silmad tüdrukute põlved värisema.

Poolsada filmi valmimisele järgnenud aastat on jätnud mehe näkku ja juustesse oma jälje. Ta rehmab käega üle hõrenevate juuste. „Sääse lennuväli,“ muigab muidu tõsisevõitu ja mõtlik Arno. Kui aga poiss filmi värvati, oli tal peas paks tume juuksepahvakas. „Olin ju tumeda peaga, aga filmi jaoks blondeeriti mind ära. Nüüd poleks enam midagi blondeerida.“

Paarkümmend aastat tagasi korjas pealinna poiss oma neli asja kokku, võttis naise Anne käekõrvale ja kolis Hiiumaale Käina külje alla ämma-äia juurde Kogri külla. Nüüd on äi juba ammu teises ilmas, kolm aastat tagasi augustis mattis ta ka naise. „See oli kiire minek. Aga mis sa teed, elu on juba kord selline,“ on Arno seda lauset öeldes üllatavalt rahulik. „Ta on maetud Käina surnuaeda.“

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99