VANAD SÕBRAD KOHTUVAD: Pätsi ja Svinhufvudi vahel olid tihedad sõbrasuhted, Soome järgmise presidendi Kyösti Kallioga enam mitte.Foto: Riigiarhiiv
Inimesed
24. august 2019, 00:01

SUUR IDEE 100 AASTAT TAGASI: kuidas Eesti oleks äärepealt kuningriigiks saanud

Esimese sammu astus Peterburist vaid 40 kilomeetri kaugusel seisnud Soome küla elanik, keegi härra Mikkur. Kahel päeval ilmus tema sulest Peterburi Teatajas juhtkirja kohal artikkel „Soome-Eesti sild“. „Seame meie ehitatava Soome-Eesti silla taladeks vastastikkused majanduslikud tarvidused ja kultura läheduse, siis alles võime loota, et Soome-Eesti rahvaste lähenemine selgema kuju omandab,“ nentis Mikkur. Lähemad kaasvõitlejad muidugi teadsid, et autor on kolmandat aastat pagulasena Soomes võltsisikutunnistusega elav Konstantin Päts, Peterburi Teataja tegevtoimetaja.

Esimese sammu astus Peterburist vaid 40 kilomeetri kaugusel seisnud Soome küla elanik, keegi härra Mikkur. Kahel päeval ilmus tema sulest Peterburi Teatajas juhtkirja kohal artikkel „Soome-Eesti sild“. „Seame meie ehitatava Soome-Eesti silla taladeks vastastikkused majanduslikud tarvidused ja kultura läheduse, siis alles võime loota, et Soome-Eesti rahvaste lähenemine selgema kuju omandab,“ nentis Mikkur. Lähemad kaasvõitlejad muidugi teadsid, et autor on kolmandat aastat pagulasena Soomes võltsisikutunnistusega elav Konstantin Päts, Peterburi Teataja tegevtoimetaja.

Eestis tagasi olles kirjutas Päts oma partei häälekandjas Maaliit juba otsesõnu: „Meie nõuame, et vabad iseseisvad Soome sugurahvad riiklikult ühineksid Suur-Soomemaaks, mis ulataks Põhja mere rannalt kuni Eesti rahva lõunapiirini ja Läänemere kallastelt kuni suurte järvedeni, kus põlvest põlve meie tõug on elanud. Ja selle ühtse isamaa eest tahame meie seista ja kuni lõpliku võiduni võidelda.“

Miks Pätsist pagulane sai

Edasi lugemiseks: