Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas läbirääkimine NSV Liiduga nahka läks

12. augustil teatas president Mihhail Gorbatšov, et igasugused läbirääkimised peavad toimuma NSV Liidu konstitutsiooni ja seaduste alusel.

23. augustil 1990 said siiski Eesti ja NSV Liidu delegatsioonid Kremlis kokku. Õhkkond oli sünge, kuid siiski loodeti, et suhete lepingu projekt jõuab NSV Liidu presidendi ja Eesti ülemnõukogu ette oktoobri lõpuks. Moskva oli teinud järeleandmise: kõnelustele ei seatud enam eeltingimusi. Kuid järgmisel kohtumisel 30. augustil kinnitasid NSV Liidu esindajad, et Eesti astumine liitu oli vabatahtlik ja enam ei tule rääkida minevikust, vaid keskenduda tulevikule. Kohtumist ennast ei nimetatud enam läbirääkimisteks, vaid konsultatiivkohtumisteks. Eesti polnud ei ühe ega teise väitega nõus.  

Kolmandal ja viimasel kohtumisel 6. septembril teatas Moskva, et Eesti on vastavalt NSVLi konstitutsioonile Nõukogude vabariik ja järelikult ei saa mingeid läbiräämisi olla. Ainult konsultatsioonid. Ühiskommünikee jäi allkirjata. Kõnelused sellega lõppesidki.