Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas läbirääkimine NSV Liiduga nahka läks 

Tõnis Erilaid, 23. august 2019, 00:13
Foto: AFP/Scanpix
7. augustil 1990 tegi Eesti ülemnõukogu otsuse Eesti vabariigi ja NSV Liidu suhetest. Tulevastel läbirääkimistel Moskvaga otsustati võtta aluseks Tartu rahuleping koos teiste kehtivate lepingutega, mis sõlmiti enne 6. augustit 1940, ning tunnistati NSV Liidu armee viibimine Eesti territooriumil meie suveräänsete õiguste rikkumiseks.

12. augustil teatas president Mihhail Gorbatšov, et igasugused läbirääkimised peavad toimuma NSV Liidu konstitutsiooni ja seaduste alusel.

23. augustil 1990 said siiski Eesti ja NSV Liidu delegatsioonid Kremlis kokku. Õhkkond oli sünge, kuid siiski loodeti, et suhete lepingu projekt jõuab NSV Liidu presidendi ja Eesti ülemnõukogu ette oktoobri lõpuks. Moskva oli teinud järeleandmise: kõnelustele ei seatud enam eeltingimusi. Kuid järgmisel kohtumisel 30. augustil kinnitasid NSV Liidu esindajad, et Eesti astumine liitu oli vabatahtlik ja enam ei tule rääkida minevikust, vaid keskenduda tulevikule. Kohtumist ennast ei nimetatud enam läbirääkimisteks, vaid konsultatiivkohtumisteks. Eesti polnud ei ühe ega teise väitega nõus.  

Kolmandal ja viimasel kohtumisel 6. septembril teatas Moskva, et Eesti on vastavalt NSVLi konstitutsioonile Nõukogude vabariik ja järelikult ei saa mingeid läbiräämisi olla. Ainult konsultatsioonid. Ühiskommünikee jäi allkirjata. Kõnelused sellega lõppesidki. 

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee