Vene propagandamasin vannub: MRP sunniti NSVLile peale ja see aitas sakslasi alistada (8)

Teine maailmasõda on Venemaal suur uhkuse allikas – ikkagi suur isamaasõda! Või kui täpne olla, siis on suur isamaasõda vaid osa teisest maailmasõjast. See osa, kus Nõukogude Venemaa sõdis sakslaste vastu ning mängis kandvat rolli Hitleri ja tema käsilaste alistamisel. Eelnev kokkumäng natside ja kommunistide vahel on liiga suur, et seda maha vaikida, ja seetõttu üritatakse seda maalida võimalikult roosadesse toonidesse.

Molotov-Ribbentropi pakti originaaldokumendid on Moskvas muuseumisaalis vaatamiseks väljas. Muuhulgas on avalikkuse ette toodud ka selle salaprotokoll, millega kaks välisministrit oma diktaatoritest riigijuhtide käsul Euroopa pooleks jagasid. Venelased näevad toonaseid sündmusi muidugi hoopis teises valguses.

Vene Ajaloo Ühingu ja ühtlasi idanaabri välisluureteenistuse juht Sergei Narõškin selgitas mittekallaletungipakti tutvustades, et tegu oli puhtakujuliselt Natsi-Saksamaa initsiatiiviga, kes kartis Poolat vallutades sattuda sõtta ka NSVL-iga. „Soovides mitte sõdida kahel rindel, tegi Saksamaa enneolematuid järeleandmisi, et garanteerida Poola kampaania käigus Nõukogude erapooletus,“ sõnas Narõškin RIA Novosti vahendusel. „Nõukogude poolele oli tegu sunnitud valikuga. Meie riigi juhid mõistagi ei uskunud, et agressoriga on võimalik püsiv rahu. Seda tõestavad ka dokumendid välisluure arhiivist.“

Vene riikliku toega uudisteagentuur lisab artiklis, et ajalooekspertide sõnul oli just MRP põhjus, miks Nõukogude Liit jõudis maailmasõjaks valmistuda, punaarmeed paisutada ja erinevad kriitilised tööstusüksused sügavamale itta liigutada. Nõnda jäid sakslaste poolt Leningrad ja Moskva vallutamata.

Narratiivi, et kõiges on süüdi sakslased, edendas näituse avamisel ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov, kelle sõnul üritavad kõik riigid, kes kohtlevad Nõukogude-Venemaad Nati-Saksamaaga võrdse agressorina, lihtsalt puhtaks pesta enda natsidega seotud häbiplekke. Lavrovi sõnul oli MRP sünd paratamatu ja selle põhjustasid 1934. aasta Saksa-Poola mittekallaletungileping ning Londoni ja Pariisi poliitilised otsused.

„Lääne pealinnades valiti lootuses kindlustada oma julgeolek teiste riikide arvelt egoistlik ja äärmiselt lühinägelik lepitus Hitleri režiimiga,“ sõnas Vene välisminister.

23. augustil 1939 allkirjastatud MRP tulemusel tungis Natsi-Saksamaa 1. septembril Lääne-Poola alustades nõnda Teist maailmasõda. Kaks ja pool nädalat hiljem vallutas punaarmee Ida-Poola.