Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas lõbunaistelt tulumaksu ihati (2)

Tõnis Erilaid, 22. august 2019, 00:15
Foto: TIINA KÕRTSINI
„See on suur majandusharu, mille tulud on täielikult kuritegeliku maailma kontrolli all,“ kurtis 1993. aastal riigikogu liige Aap Neljas. Ta oli üks neist poliitikutest, kes tahtsid lõbunaisi tulumaksu tasuma panna. „Seaduse eesmärk oleks prostitutsiooni legaliseerides ja reguleerides tuua see kuritegevuse kontrolli alt välja ja tagada riigile tulude laekumine.“

Statistikaameti andmeil oli lõbumajanduse arvestuslik käive 1992. aastal 13 miljonit krooni. Imelik oli see, et mida vanem oli klient, seda rohkem olevat temalt tunnitasu nõutud, kirjutasid ajalehed, kes noil aastail agaralt sellekohaseid uudiseid ja tasuülevaateid jagasid.

Seaduseelnõu esitasid riigikogu liberaalid. See nägi ette, et üksi tegutsevad prostituudid ja bordellid hangiksid omavalitsuselt tegevuslitsentsi. Seaduseelnõus oli kirjas isegi see, et prostituutide kundedele tagatakse anonüümsus ja mõnel juhul oleks neil õigus teenindajalt kahjutasu nõuda. 

Lihtsamalt öeldes: riigikogulased tahtsid jälle omaaegse kollase passi ellu äratada, seda küll pisut õilsamate sulgedega ehtida püüdes. Nende ettepanek ajas naisõiguslased nii kodu- kui ka välismaal närvivapustuse äärele ja seaduseelnõu kustus visinal. Tõsi, veel 2002. aastal arutati mõnes arvamusrubriigis, et ehk oleks tegevusluba siiski mõeldav. Siis tagataks lõbunaistele tulevikus ka pension.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee