Foto: Erlend Štaub
Inimesed
20. august 2019, 18:55

Ignar Fjuk: „Iseseisvumisprotsessi algatajad olid loomeinimesed.“ (10)

2016. aastal andis president tänukivi loomeliitudele ning vastu võttis selle 1987. aastal asutatud loomeliitude kultuurinõukogu toonane esimees Ignar Fjuk. Kivi seisab praegu valgustatud kohal arhitekti linnavalitsuse kabinetis number 625.

Iseseisvuse idee kui protsessi panid Eestis liikuma just loomeliidud ja kultuuriinimesed. „Tol ajal, 1985–1987, oli loomeliitudel Eesti ühiskonnas hoopis teine roll kui praegu,“ märgib kunagine loomeliitude kultuurinõukogu esimees Ignar Fjuk. 1987. aasta 25. mail asutati loomeliitude kultuurinõukogu, esimeheks sai kahel esimesel aastal tema. „See oli nõukogude süsteemis üldse esimene registreeritud ametlik uue vaimu poolt kantud organisatsioon,“ märgib ta. „Toonane ENSV ministrite nõukogu esimees Indrek Toome pidas meid omamoodi varivalitsuseks. Arutasime ja võtsime vastu igasuguseid toona põletava tähtsusega otsuseid, näiteks keeleseadusest, kodakondsusest ja nii edasi.“

Loomeliitude nõukogu avalikuks väljundiks oli otsesaade Vikerraadios – „Loomeliitude tund“, mis läks esimest korda eetrisse 5. veebruaril 1988. „See oli nagu vabaduse palvetund,“ sõnab Fjuk. „Pärast seda, 1. ja 2. aprillil 1988, oli loomeliitude pleenum – võimas manifestatsioon, mis sõnastas eesmärgid ja suuna.“

Kaks nädalat hiljem, 13. aprillil saates „Mõtleme veel“ käis Edgar Savisaar välja Rahvarinde idee. „Kuni Rahvarinde asutamiskongressini 1. ja 2. oktoobril 1988 olid Rahvarinde programmiks just loomeliitude pleenumil vastu võetud dokumendid,“ ütleb Fjuk. „Nii et piltlikult öeldes olid loomeliidud ämmaemandaks, mis Rahvarinde ilmale aitas.“

„See – 80ndate teine pool – oli ohtlikum aeg, kui praegu tahetakse arvata,“ märgib Fjuk. „Enne loomeliitude pleenumit tulid KGB-lased vähemalt neljal korral tänaval mu juurde hoiatama ja manitsema. Kui see üritus läbi sai, siis Toompea lossi esisel lahku minnes – meid oli seal viis või kuus meest – jagasime pleenumi dokumendid omavahel ära, peitsime, kuhu saime. Et kui ühelt need ära võetakse, on teistel dokumendid olemas.“

Fjuki sõnul oli loomeliitude tähtsus see, et nad algatasid sihipärase ja jätkusuutliku iseseisvumisele suunatud tegevuse. „Meie olime protsessi algatajad!“