Andres Tarand: meil oli tiivust tõstetud tunne, kui inimesed astusid tänaval juurde ja kätt surusid. (5)

President Toomas Hendrik Ilves ütles 2015. aastal tänukivi Andres Tarandile üle andes, et tegu oli tolle ajastu mõttes väga julge ja südametunnistusest võrsunud kodanikualgatusega, millega kõik kirjale allakirjutanud panid – võib-olla endalegi aimamatult – aluse nendele sündmustele, mis andsid meile kümmekond aastat hiljem julgust oma riik tagasi võtta.

„Me kipume selle algatuse tähtsust oma igapäevase leiva ja kriitika taustal unustama. Totalitaarses ühiskonnas, ajal, mil inimesi saadeti meelsusvangidena Permi laagrisse number 36, kirjutasid 40 ühiskonnas tuntud ja auväärset kultuurirahva esindajat võimukriitilise kirja! Nad tegid seda avalikult, oma nime all. Kuigi toonane okupatsioonivõim tegi kõik endast oleneva selle sõnumi summutamiseks, saatis see algatus julgustava sõnumi kogu rahvale,“ ütles president tookord.

Andres Tarand ütleb, et ehkki 40 kirjaga seotud inimeste tegevus oli erineva kaaluga, ei pidanud keegi õigeks ühte isikut esile tõsta ja anda kivile koht selle inimese kummutil. „Kuna tegu oli kollektiivse üritusega, tegin esindajatele ettepaneku kohtumiseks Pegasuses ja omakorda pakkusin võimalust, et anname kivi allakirjutanute nimel üle okupatsioonimuuseumile,“ räägib Tarand ja lisab, et kõik kohalolijad nõustusid sellega. Kuigi muuseumi nime on muudetud, peaks kivi sealsetes hoidlates alles olema. 

40 kirja saatmise ajale tagasi vaadates meenutab Andres Tarand: „Ma usun, et mitte ainult minul, vaid ka teistel allkirja andnutel oli veidi tiivust tõstetud tunne, kui mitte väga tuttavad inimesed kuskil loengutel või ka tänavatel juurde astusid ja kõigest südamest kätt surusid. See sõnatu rituaal andis märku, et üritus oli läinud täie ette.“