Eesti esimene seksiõpik: ära aja liialt lõbu taga! (15)

„Voorusliku abielu otstarve on kättesaadav ainult loomuliku sugulise kooselamise läbi. Aga enamiste harilikult sünnib loomulik kokkusaamine liiga sagedasti. Niisugusel korral ei karasta tema mitte inimese keha...“. Need õpetussõnad pärinevad 1905. aastal esimeses trükis ilmunud arstiteaduslikust kirjatööst „Loomuliku elu saladused“. Esimene eestikeelne seksiõpik oli nii populaarne, et tuli teinegi trükk teha.  

„Kui loomulikku kokkusaamist uuesti korratakse enne, kui esimene väsimusaeg sai lahkuda, siis saavad närvid üleliiga ärritatud ning selle järele käib närvide nõtrus ja haigeksjäämine,“ hoiatab kirjatöö liigse lõbutsemise eest, olles enne kinnitanud siiski, et kui mees loomulikku kokkusaamist nõuab, siis ei tohi naine mitte keelduda ja seda enda alandamiseks ja häbistamiseks pidada. „Ta püüdku ikka oma mehe kodust elu lõbusaks ja armsaks muuta, et mehe juures mingisugune võõritiarvamine ei peaks juurduma, sest mees on kergesti valmis teistele radadele astuma!“

Kirjatöö väitel on nimelt meestel suurem tahtmine oma lõbu taga ajada. „Tema armastab meeleliselt ja otsustavalt oma naise kauni keha omanduse üle. Teisiti on asi naise juures. Tema meelelised ihad on vähemad kui mehel, sest tema ei otsi mitte, vaid laseb ennast otsida. Sellegipärast täidavad sugulised küsimused tema hingeelu enam kui mehel. Õige naine armastab terve hingega,“ nendivad autorid. „Loomulik armastus ei ole üksi hingeline tundmus. Tema juurdub inimeste ihade sees. Täisealiseks saanud inimese peasoov seisab selles, et oma kallimaga jäädavalt ühes olla ja temaga looduse seaduse järgi elada.