Foto: Tiina Kõrtsini
16. august 2019, 00:11
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Politseiaia asemel olid kapsapeenrad (1)
Maalahmakas, mida tänapäeval mingil vanal selguseta põhjusel Tallinnas Politseiaiaks kutsutakse, oli vanasti palju suurem. See ulatus Raua tänavast tollase Suur-Tartu maanteeni ning teiselt poolt Vladimiri (praegu Jakobsoni) tänavani. Algul oli seal sõjaväe- ja politsei aiamaa, hiljem laiusid samal kohal linnarahva kapsapeenrad. Veel 1940. aastal oli praeguse aia alal peenraid ja Rahvaleht kurtis 29. mail 1940, et oleks viimane aeg kapsaaiad asendada laste mängumurude ja puiesteedega: „Praegu mängib mudilaspere siin peaaegu prügiaukudes ja tänavatolmus.“
16. augustil 1939 kirjutas Rahvaleht, et Gonsiori tänava viimisega Vene turuni välja lammutati ümbruses paarkümmend puumaja ning kapsapeenarde ala vähenes tuntavalt, kui pritsimaja vastu ehitati viiekorruseline nn kindralite maja – ehitusühingu esimees oli piirivalve ülem kindral Kurvits ja majja kolis veel paar kindralit. Praeguse raadiomaja kohal polnud midagi, aga teisele poole Kreutzwaldi tänavat kerkis ehitusühingu Tare maja, kuhu asutas end elama hulk kõrgeid riigiametnikke. Suurt ehitust kavandati ka praeguse Hiltoni hotelli kohale.
Ümbrus muutus tundmatuseni, aga kapsapeenrad ja kevadine kütisetegemine jäi. Alles pärast Teist maailmasõda anti sellele alale pargi ilme. Rangelt stalinistlikus stiilis. Pargi nimeks sai Pioneeride park.
Kommentaarid