HELENI BEEBIBLOGI | Põdesin mootorratta sõidueksami pärast nii meeletult, et söögiisu läks ära

Sain nädala alguses kätte uue juhiloa, kus on lisaks B-kategooriale märgitud, et mul on nüüd ka A-kategooria juhtimisõigus. Kes üldse teadis, et vahepeal mootorrattalube tegin? Arvatavasti mitte paljud, kuna rääkisin sellest vähe, aga tänane postitus ongi A-kategooria omandamise kogemusest.

Miks ma üldse A-kategooria load tegin? Aus vastus on, et tahtsin seda juba ammu teha. Olen väga oma vanaisasse, kes oli rahulik, mõtlik, armastas sõidukeid juhtida ja uusi oskusi omandada. B-kategooria load tegin endale juba kümme aastat tagasi, et mul oleks võimalus täisealisena autot juhtida. Mõtlesin juba tollal, et vahva oleks vahelduseks ka mootorrattaga sõita. Ma ei tea, miks mulle liiklus nii kangesti juba tol ajal meeldis, kui mul polnud ühtki tuttavat, kes mootorrattaga sõidaks, rääkimata sellest, et olin oma sõpradest üldse esimene, kes juhiloa sai.

Kui olin kahekümnendate alguses, ei pidanud veel A-kategooria täisjuhtimisõiguse saamiseks olema vähemalt 24 aastat vana, kuid kuna seadust taheti muuta, otsustasin juhiloa enne seadusemuudatust ära teha. Rääkisin oma vaimustavast ideest sõbrale, kes karjatas õudusest silmi pärani ajades: „Mootorratas on täielik tapariist! Seal ei hoia sind miski kinni ja oledki surnud!“ Inimeste kohutav vastumeelsus põhjustas selle, et surusin oma idee aastateks kuhugi hingesoppi peitu. Ma nii tahtsin A-kategooria juhtimisõigust, aga kartsin halvakspanu.