Tõnu Aav oma eluajal: „Mind mäletatakse seni, kuni on läinud katki viimane onu Remuse plaat.“

Mitu põlvkonda on üles kasvanud Tõnu Aava häälega loetud „Onu Remuse juttudega“. Küllap saavad neist osa ka järgmised põlvkonnad. Kirjanik Joe Chandler Harrise loodud onu Remus oli mustanahaline pärisori, kes perepojale loomalugusid jutustas. Eestlaste jaoks on aga onu Remus olnud aegade algusest näitleja Tõnu Aav. Täpsemalt sellest ajast peale, kui ta talle oma hääle andis.

Tõnu Aav  on linti lugenud ka karupoeg Puhhi, Muumitrolli, Karlssoni ja muid lugusid. Plaadihäältest kõige enam on ta aga mällu ja kõrvu sööbinud ikkagi onu Remusena. Paljud, kes on praeguseks küpsesse ikka jõudnud, kuulasid onu Remuse jutte lapsena nii vinüülplaadilt kui ka kassetilt. Päevade kaupa.

Kuigi plaat annab erinevalt teatrist ja filmist edasi ainult hääle, oskas Tõnu Aav oma sooja huumoriga luua sellega oskuslikult niisugused karakterid, mis elustusid ka ilma liikuva pildita. Elustusid lugeja ja kuulaja ettekujutuste ja fantaasia kokkupuutepunktis.

Aava ja onu Remuse teineteiseleidmine

Jänkuonu, Opossumionu, Hundionu ja Rebaseonu ilmusid Tõnu Aava ellu ˇ1950ndate aastate algul, kui ta sai üliahvatleva ettepaneku tollal maailma suurimalt plaadifirmalt Melodija lugeda sisse nende esimene jutuplaat lastele. Tõnu Aav jäi kohe nõusse, aga õhku jäi rippuma, milliseid lugusid plaadile lugeda.