Inimesed

Teet Kallas: Tõnus oli riukalikkusele vaatamata palju soojust 

Terttu Jazepov, 14. august 2019, 12:55
Teet KallasFoto: Teet Malsroos
„Olime Tõnuga tuttavad juba 1960ndate alguses, kui Voldemar Panso kursus tekkis. Meil oli Tõnuga mitmeid ühiseid radu – Eesti on väike, nii et juhtusime tahtmatult korduvalt kokku,“ meenutab Tõnu Aava sõber ja endine „Õnne 13“ stsenarist Teet Kallas.

„Tõnu ise ütles kord – saatis isegi kaardi –, et on kõige rohkem lugenud just minu tekste. Seriaalis „Õnne 13“ oli tal küllalt keeruline ja omamoodi ajastutüüpiline roll ning ta tegi seda hiilgavalt. Ta ise naeris, et edevus sunnib, aga mis edevus – ta oli professionaal,“ räägib Kallas.

Samal teemal

„Minu jaoks on veel tähendusrikas, et enne teda läks Aarne Üksküla. Nad olid ühel kursusel, aga pange tähele – nende perekonnanimede esitähed on A ja Ü ehk esimene ja viimane on nüüd läinud,“ mõtiskleb ta.

Kallas sõnab, et uut Tõnu Aava ei tule. „Tõnu oli vimkavend ja temas oli riukalikkusele vaatamata palju soojust. Kirjutasin 17 aastat „Õnne 13“ stsenaariumit ja minult polegi Tõnule muid tekste sattunud. Kuid ega me seetõttu võtetel kohtunud – mina olin ju stsenarist, kõige mõttetum inimene võtteplatsil. Kui vahel harva sattusin, siis Tõnu sõnas, et leidsid ka ikka aega tulla,“ meenutab Teet.

„Mul oli Tõnu vastu suur austus. Ta oli tähtpäevade inimene ega jätnud naljalt tulemata minugi suurematele sünnipäevadele, kus oli veidi rohkem rahvast. Ta vedas peo häälekamat poolt, luges midagi ette ja laulis – tal oli hea lauluhääl,“ räägib Teet.

Just Kallase möödunud aasta aprillis toimunud 75. sünnipäev oli viimane kord, kui ta Tõnut nägi. „Teadsin, et tal on tervisega probleeme, aga ta oli kohal. Mina olen kidakeelne ja kui tegu on minusse puutuvate asjadega, siis ei mingeid sõnavõtte, aga just Tõnu võttis peol laulu üles,“ meenutab ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee