Arutelul võtavad sõna Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid, sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond), Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet (Reformierakond), riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond). Mõttevahetust juhib ajakirjanik Raimo Poom.
Rahva seast tõstatakse küsimus: Paet, miks te ründate kogu aeg valitsust? Mis kasu on sellest Eestile?
Paet vastas, et viimase aja kirjatükkides on ta lihtsalt avaldanud arvamust konkreetsete välispoliitiliste olukordade ja teemade kohta, mis talle muret avaldavad.
Kiik: Ma tuletan meelde, et peaministri, kaitse- ja välisministri kohad on Keskerakonnal, seega ei tasu karta, et meil nendes valdades poliitiline kurss muutumas.
Kross: Me räägime väljaütlemistest. Tegelikult ei küsimus retoorikas või väljaütlemistes. Minu küsimus ei ole EKRE-le selle kohta, et nad oma poliitilisi seisukohti veidi karusemalt väljendavad. Minu küsimus on nende reaalsete poliitiliste eesmärkide kohta. Nende kavas on kirjas panna ELi kuulumine referendumile ja nad on avalikult euroskeptikud. See kõik valmistab mulle muret.
Kiik: See kui on olnud üksikuid hääletusi ÜROs, siis neid peab va üksikult vaadata. Koalitsiuoonilepingusse kirja pandud punktid on meil paigas, selle üle keegi ei vaidle.
Kross rääkis, et ÜROs on Eestil lood halvenemas. Eesti paistab silma sellega, et räägitakse üht juttu, aga kui hääletatamiseks läheb, siis antakse oma hääl hoopis mujale. ''Kas nii hakkabki olema? Minult küsiti nii. Proovisin siis neid rahustada, et kõik on korras, aga ausalt ÜROs on meie olukord praegu selline.''
Arutelu läheb päris tuliseks. Rahva seast rünnatakse Urmas Paetit. Samas tööb Karilaid välja selle, et Reformierakond tõstab end kõrvust täiesti ebaausalt.
Toimub arutelu selle üle, et Reformierakonna reiting on teinud hüppelise tõusu. Kross viitas, et see teeb tegelikult oravatele muret, kuna valitsuse moodustamiseks võivad nad varsti olla justkui liiga suured. Samas märkis Karilaid, et suurus ei loe midagi, sest isegi kui sind toetatakse, siis ei tee selle toetusega opositsioonis midagi. Kross lisas, et viimased valimised olid selge näide sellest, et kõige suurem toetus ei taga ka kohta valitsuses.
Kiik: Igas koalitsiooniliidus on võimalik teha teatud otsuseid, mida teiste liitudega ei saa ellu viia. Meil oli seekord otsus keksenduda sotsiaalteemadele. Mitte ainult Keskerakond vaid ka kõik teised peavad vaatama mitte ainult oma valijaid, vaid seda, kuidas arendaa riiki tervikuna. Täna on küsimus, kas me suudame koos EKRE või Isamaaga eesmärke ellu viia.
Eelmine valitsus näitas, et me saime seal korvi, meie mandaatide arv langes. Proovime seekord teise liiduga.
Poliitika sisu on minu arvates kõige olulisem ja seal tekib küsimus, et mida me saame siis reaalselt ellu viia.
Neiu rahvast: ma ei näe kuidas saab EKREga koos koalitsioonis olemine olla Keskerakonnale kasulik? Ka isamaaga..
Kiik: Meie eesmärk on olnud valitsust hoida. Me oleme olnud kõikidele erakondadele avatud. Ma arvan et ma suhtlen iga nädal kõikide erakondade esindajatega. Poliitkat teevad ju kõik, mitte ainult koalitsioon, vaid ka riigikogu liikmed.
Paet: Aga see on normaalne poliitika, et kogu aeg ollakse avatud igasugustele kõnelustele ja arutatakse.
Poom: Käib teie vahel siis mingi katsumine? Kui ma teid siin praegu kuulan, siis võiks te koos väga hea valitsuse teha, mis siis takistab?
Karilaid: Ma pean siin Reformierakonda kaitsma, nad küll alguses rääkisid punasest joonest ja selle eest on neile hine kaks aga nad võtsid ka selle retoorika kiiresti maha.
Kiik: Ma tahaksin selle teemal jätkata ja nad sõnasid, et on valmis alustama nullist.
Paet: Räägitakse mingitest punastest joontest, aga mingist joonest saab rääkida ainult siis, kui on ka reaalselt toimunud mingid läbirääkimised. Aga Keskerakond tegi kohe alguses väga selgeks, et nemad ei taha meiega läbirääkimisi pidada.
Kuulajate seast tõuseb küsimus: Kui kogu aeg on nii palju juttu ühisosast, siis mis takistab Keskerakonnal ja Reformierakonnal saiade ühte kappi panemist?
Kross: Ma imestan, et valitsus on üldse suutnud sellises õhustikus midagi ära teha. Riigireformi osas on minu arvates olulised arengud, minister Luik on samuti suutnud oma valdkonnas olulisi otsuseid ja arendusi teha.
Kiik: See sõna on tõesti oluline. Meil on vaja keskenduda neile debattidele, kus meil on ühisosa kõigil neljal erakonnal, vahest isegi sotsidel. Ma loodan, et järgmised 100 ja isegi tuhat päeva tulevad konstruktiivsemad ja tegusamad ja seda ainult koalitsiooni vaid ka opositsiooni ja ajakirjanduse poolelt.
Paet: Minu mure on selles, et isegi kui eelarve saadakse kokku, siis ei juhtuks see, et läbi rumala sõna ei läheks kõik hea kaotsi.
Kiik: Meil on pikaajalised plaanid, mis ei jõustugi esimese 100 päeva jooksul. Oodata, et selle ajaga on mingid otsused ellu viidud, ei saa. Oodata, et 100 päevaga viiakse ellu otsused, mis on jäänud üle 20 aasta tegemata, on alusetu.
Paet: Ma näen, et see arutelu läheb väga klassikalist rada. Ma näen siin Mihhail Korbi, kes on ehe näide sellest, milline oli meie poliitline kultuur mõni aasta tagasi. Ta avaldas arvamust, ajakirjandus võimendas seda ja ta astus selle peale oma kohalt tagasi.
Mihhail Korb seadis ühes om kõnes kahtluse alla selle, kui mõistlik on Eestil kuuluda NATOsse.
Kommentaarid