Aeg lendabFoto: Vida Press
Inimesed
10. august 2019, 00:01

Miks hakkab aeg vananedes kiiremini käima? (3)

„Hallo? Kuulge, millest see tuleb, et nii kui vanusele nelja ette keeras, võttis tsükkel „lehed puus, lehed maas“ üles topelttempo?“ helistab murelik reporter (kohe 42) akadeemik Jüri Allikule. „Haa-haa! Ma võin teile kinnitada, et 60. eluaastates läheb aeg veel kiiremini,“ muigab Allik, eksperimentaalpsühholoogia professor (sai kevadel 70). No see on skandaal! Elus ebaõiglus! Miks nii?

„Hallo? Kuulge, millest see tuleb, et nii kui vanusele nelja ette keeras, võttis tsükkel „lehed puus, lehed maas“ üles topelttempo?“ helistab murelik reporter (kohe 42) akadeemik Jüri Allikule. „Haa-haa! Ma võin teile kinnitada, et 60. eluaastates läheb aeg veel kiiremini,“ muigab Allik, eksperimentaalpsühholoogia professor (sai kevadel 70). No see on skandaal! Elus ebaõiglus! Miks nii?

Teeme kiire mõtteekskursiooni lapsepõlve kooliaastatesse. Mäletate – kui neljandas klassis oli kevadvaheajani kolm nädalat, tundusid need 15 eesootavat koolipäeva ülekohtuselt pika ja ohtliku ajana. Või kuidas suutis nätsuna venida viimane tund reedel, mille järel pidi algama perereis Riiga.

Mida aastad edasi, seda kiiremini nädalad ja kuud aga litsuvad. Alles oli jaanipäev, nüüd juba august poole peal. Kuidas nii? Aeg on ometi sama pikk kui ennegi – tundi kuhjub ikka 60 minutit?

Siin astub lavale subjektiivne ajataju ehk see, kuidas me mingis olukorras sekundite ja tundide kulgu tunnetame.

„Ajalõigu kestuse meie jaoks määrab tema psühholoogiline sisu,“ arutleb Tartu ülikooli professor, akadeemik Jüri Allik. Lihtne näide: kui sa pead tund aega ootama akendeta väikses ruumis telefoni, mängukonsooli, teleka, raamatu, jutukaaslase või muu meelelahutuseta, siis loomulikult tundub ooteaeg üüratult pikk.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99