Andrea Bocelli: „Ma sain kuulsaks pärast seda, kui paljud uksed olid minu ees sulgunud."

Kaheksakuine itaalia poisike nutab haiglas lohutamatult. Kaasasündinud glaukoomiga Andreale on tehtud silmanägemise päästmiseks esimene lõikus ja ema ei suuda teda kuidagi rahustada. Siis aga vaikivad nuuksed: kõrvapalati vene laps on pannud mängima klassikalise muusikaga plaadi. 

Väikeses Toscana külas farmitehnikat müünud ja veini tootnud Alessandro ja Edi Bocelli kodus polnud kombeks muusikat kuulata. „Mitte midagi, mitte kui midagi,“ on nende maailmakuulus poeg kunagises intervjuus oma kodust muusikamiljööd iseloomustades naljatamisi äganud. Ka nooremale vennale Albertole, kellest on saanud arhitekt, ei läinud muusika poisipõlves kübetki korda. Kuid ema märkas, et Andreat võlus klassikaline, iseäranis vokaalmuusika juba imikueas. 

Plaat, mis Andrea Bocelli eluteed kindlalt kujundas, oli lapsehoidja Oriana kingitud. Sellel kõlas kuulsa tenori Franco Corelli hääl Umberto Giordano ooperis „Andrea Chénier“. „Tundeist pulbitsev võimas ja tohutult värelev hääl täitus kirjeldamatu valuga, mis läks joonelt mu südamesse,“ meenutas Bocelli ajakirja Ability intervjuus. „Olin vaid laps, kuid selle kuulmine pani mu saatuse paika.“ 

Kuueselt panid ema-isa Andrea klaverit õppima, kuid oli selge, et tema süda kuulub laulule – seitsmeselt oskas poiss juba toonaste laulustaaride hääletämbreid eristada ja matkida.

Arstid soovitasid emale aborti

Andrea oleks võinud sündimatagi jääda. 2010. aasta intervjuus rääkis tipptenor, kuidas arstid olid soovitanud tema emal rasedus katkestada.