Inimesed

Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek: Taavi Libe lahkumisavaldus ei tulnud suure üllatusena

Taavi Libe viimane päev Vikerraadios: on mõnus lõpetatuse tunne ja midagi ei jää kripeldama (44)

Jaanika Vilipo, 9. august 2019, 08:24
Taavi Libe: "Oli nii kõrget emotsiooni kui ka pingelangust. Eks see on ka arusaadav, kui terve aasta on möödunud kõva töötegemise tähe all,Foto: Erki Parnaku
„Oli nii kõrget emotsiooni kui ka pingelangust. Eks see on ka arusaadav, kui terve aasta on möödunud kõva töötegemise tähe all,“ ütleb raadioajakirjanik Taavi Libe, kes eile Vikerraadios oma viimase „Vikerhommiku“ saatega eetris oli. „Eks kurb on ka, sest inimesed kirjutavad, et neil on kahju. Endal ka tekitab see kurbust, aga üldiselt on mõnus lõpetatuse tunne ja midagi ei jää kripeldama.“

Nelja aasta jooksul, mil Libe „Vikerhommikut“ juhtis, on juhtunud palju toredat, mida meenutada. Eredamaid seiku välja tuues meenuvad saatejuhile Saaremaal ühes talus elavad lehmad, kes pidavat olema Vikerraadio aktiivsed kuulajad. Libele meenub ka härra, kes helistas varahommikul kella poole kuue ajal saatesse ja esitas laulu, mille oli öö jooksul välja mõelnud.

Samal teemal

Veel tuleb tal meelde Vikerraadio 50 aasta juubel, mil sai kuulajateni tuua põnevaid ja pisut nii-öelda kastist välja lugusid. „Tegime raadioga seonduvaid maailmarekordeid: otsisin üles, mis on kuskil tehtud, ja püüdsime neid ületada,“ ütleb Libe. Nii said raadiokuulajad näiteks osa sellest, kuidas kõlab ilmateadustamine enam kui kümnepealise koori suust.

Säravaimate hetkede sisse mahutab Libe ka intervjuud tuntud eestlastega. Esimesena toob raadioajakirjanik välja Kihnu Virve, keda tal oli au kahel korral intervjueerida. „Esimene intervjuu toimus siis, kui Virve sai 90aastaseks,“ meenutab raadiohääl. Taavil on eredalt meeles ka intervjuu filmi „Kevade“ autori Arvo Kruusemendiga, kes käis „Vikerhommikus“ külas päev enne 90 aasta juubelit. „Kui 90aastase inimese külla kutsud, siis ikka oled ärevil, kuidas ta tervis on. Aga härra tuli kohale hästi korralikus ülikonnas, oli väga heas vormis, rääkis ladusat juttu ja tegi nalja. Nii mõnus tunne jäi sisse, et sain midagi sellist kuulajatele pakkuda ja ise kogeda.“

Tööandjale olid tervisemured ja motivatsioonikriis teada

Hiljuti andis Taavi Libe ajakirjale Naisteleht intervjuu, kus rääkis avameelselt tööpostilt lahkumise tagamaadest, tuues välja nii tervisemured kui ka motivatsioonipuuduse. Kas selliseid nüansse oleks pidanud märkama ka tööandja ehk Vikerraadio?

„See ei jäänud minu tööandjal märkamata: regulaarselt uuriti minu käest, kas see on liig ja kas saaks koormust vähendada. Aga ikkagi on nii, et enda sisetunnet tuleb usaldada,“ räägib Libe. Tagantjärele arvab ta, et selliseid teemasid saab ennetada liikumisega: „Kui suvel on mõnus jalutada ja sporti teha, siis talvel, linnaruumis olles, on kerge autosse kapselduda. Siis on läinud raskemaks Aga kui inimene ikkagi regulaarselt väljas liigub, eriti kui ta teeb istuvat või kontoritööd, siis läheb paremaks.“ Libe on seepärast jõudnud kindla teadmiseni, et liikumises peitub tervis.

Enne uutesse tööteemadesse sukeldumist on ta võtnud hingamispausi ja puhkab. Mis valdkonnas hakkab Libe edasi toimetama, ei ole veel kindel. „Pakkumisi on tulnud kõvasti ja olen ka inimestega kohtunud. Lõplikku selgust veel ei ole,“ lausub ta. Libe arvab, et järgmine töö on suure tõenäosusega seotud meediavaldkonnaga, aga põnevaid pakkumisi on tulnud ka mujalt.

Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek jagab lahkunud kolleegi kohta vaid kiidusõnu. „Taavi Libe on väga hea saatejuht. Viimase paari aastaga on ta jõuliselt arenenud ning muutunud küpsemaks ja oma ala professionaaliks,“ räägib Peek Õhtulehele. „Taavil on oskus olla lihtne ja inimlik, olles samas sisuliselt asjalik. Ma arvan, et just see kuulajatele tema puhul meeldiski. Tema juhitud „Vikerhommikud“ olid väga head.“

Peek toob kolleegi tugevusena välja tema oskuse leida saatesse häid ideid. „Olgu see siis humoristide duell „Satiiri rapiirid“ või toredad viktoriinid ja mängud kuulajatele ja külalistele. Ka tema intervjueerimisoskus on hea – olgu saatekülaline põllumees või printsess, minister või muusik, Taavi oskab küsida nii, et kuulajal on huvitav.“

Peek lausub, et kui Libe midagi ette võtab, siis pühendunult ja südamega. „Tema erisarjad „Aeg peatub“, „Hittide radadel“ ja ka varasem „Vallatud kurvid“ olid väga hästi tehtud raadiosaated. 90ndate muusikaelust pajatav „Aeg peatub“ oli täielik fenomen oma rekordiliste kuulajanumbritega,“ lausub Peek.

Peatoimetajale ei olnud saatejuhi tervisemured võõrad. „Olime neil teemadel rääkinud, püüdsin teda alati toetada ja innustada. Taavi kevadine lahkumisteade ei tulnud mulle selles mõttes suure üllatusena, et olime sellest ka juba aastavahetusel rääkinud, aga siis ta ikkagi leidis mu suureks rõõmuks tahtmist ja jõudu jätkata.“

Samas tunnistab kauaaegse meediatöö kogemusega Peek, et selline pidevas töörattas keerlemine, neli päeva nädalas, neljatunnist otsesaadet aasta läbi teha ongi väga raske.

Ingrid PeekFoto: Tiina Kõrtsini

Kriitikanooled Vikerraadio suunas on üleliigsed

Mis puudutab aga Libe hiljutises intervjuus „Naistelehele“ välja öeldud kriitikat, et Vikerraadio juhtimine on võrreldav seisva veega ning aeg ei liigu, vastab Peek, et tema tööleasumisel kaks aastat tagasi ei olnudki eesmärki kohe radikaalseid muudatusi ette võtta, vaid jätkata hästi toimival kursil. Ta toob välja, et Kantar Emori viimase uuringu põhjal on Vikerraadio suurima päevase kuulajaskonnaga Eesti raadiojaam.

„Vikerraadio on viimase kahe aasta jooksul olnud mitmekülgsete muutuste tuules, nende mõjude avaldumine ei ilmne aga üleöö,“ sõnab Peek. „Austan Taavi sirgjoonelisust oma arvamuse väljaütlemisel, aga sisuliselt pole temaga kõiges nõus. Nii laia ja mitmekesise kuulajaspektriga raadiojaama puhul ei saa juhtimisel lähtuda üksikute töötajate seisukohtadest, vaid peab arvestama tervikuga.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee