Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinnas Kaarli puiesteel mais kasvas (1)

Tõnis Erilaid, 5. august 2019, 21:21
Foto: Teet Malsroos
Kaarli puiestee nimi on kireva ajalooga. Rajamise ajal kutsuti teda Uus puiestee (üht poolt Kaevu tänavaks), 1923. aastal ristiti praeguse nimega, juunipöörde kannul tuli nimeks Karl Marxi puiestee, 1950. aastal Suvorovi puiestee ja alles 1989. aastal taastati praegune nimi.

Mais kasvas seal Suvorovi puiestee ajal. Enn Vetemaa mäletas veel vanuigi, kuidas ta läinud sajandi viiekümnendate aastate lõpul oma tüdrukut puiesteed pidi koju saatis, kahel pool pottides kasvamas ilmatu kõrged maisitaimed.

Oli Nikita Hruštšovi aeg, aga Eesti põllumees tundis maisi muidugi ammu enne seda. Vastse-Kuustes kasvatati maisi tolleaegses põllumajanduse instituudis juba 1835. aastal ja pool sajandit hiljem ulatuslikumalt Sangastes. Nõukogude ajal oli juba Hruštšoviga ühel ajal 1953. aasta sügisel komparteipleenumil märkinud ka Johannes Käbin, et maisikasvastus võiks olla meil esmatähtis.

Pärast sundisid Hruštšovi suunised maarahva rohkem maisiga tegelema. Arvati, et see võiks isegi koduaias kasvada. Ilmselt tuli sellest ka too Kaarli (Suvorovi) puiestee maisiaktsioon. Üsna kähku sai küll selgeks, et meie oludes maisitõlvikud ei küpse. Siloks seevastu kõlbas, kari võttis sedasi maisi omaks. Aga saak oli esiti väike, eriti 1962. aasta ikalduse ajal, ja nii lõpetati kohustuslik maisikasvatus Eestis ära. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee