„Aus ja ehe maailma kujutamine on väga vajalik isegi komöödias, et sa ei viiks vaatajat mingi mõttetu väikese apsakaga illusioonist välja,“ kinnitab Martin Algus, et saatan peitub detailides. Ta teab, millest räägib. Näitlejaks õppinud Algus on kirjutanud stsenaariumid näiteks telesarjadele „Ühikarotid“, „Kalevipojad“, „Ment“, „Padjaklubi“, „Varjudemaa“, „Miks mitte?!“. Teinud filmid „Soovide puu“, „Sangarid“, „Klassikokkutulek“. Tõlkinud riiulitäie näidendeid ja kirjutanud romaani „Midagi tõelist“. Mis toimub?
Mis filmi vaadates sa iga kord ühel hetkel nutad?
Paljud filmid on puudutanud ja klombi kurku toonud. Kui film on hästi tehtud, usun ma ekraanil toimuvat hea meelega ja lähen kaasa lainetusega, mis minu sees tekib. See tunne on mulle väga tuttav, aga ma ei oska hetkel ühtegi filmi nimetada. Sellised asjad ei tule tavaliselt hoobilt meelde.
Kommentaarid