Maailma kõigil riikidel on oma tunnuslaul, mida nimetatakse riigi- või rahvushümniks. Kuigi enamus nendest on paljudes aspektides üsna sarnased, siis on hümnide hulgas ka selliseid, mida võib nimetada ebaharilikeks või ainulaadseteks.
Kõige vanem ja lühem tekst
Kõige vanem (sõnade poolest) ja ühtlasi kõige lühema tekstiga (vaid neli rida) hümn on Jaapanil. Selle nimetus on „Kimi Ga Yo“ ehk „ Kimigayo“ (tõlkes: Tema Keiserliku Kõrguse valitsemine). Hümni sõnad on anonüümne autor kirjutanud 9. sajandil ja vastav tekst on võetud Heiani ajastu (794–1185) luulekogumikust „Kokin Wakashū“, mis ilmus esmakordselt 905. aastal. Need sõnad meeldisid väga lugejatele ja neid avaldati ka peaaegu kõigis järgmistes väljaannetes. Waka-stiilis luuletusele kirjutas 1869. aastal muusika iiri sõjaväeorkestri juht John William Fenton, kuid see muusika ei pälvinud toetust. Praegune muusika pärineb 1880. aastast heliloojate Yoshiisa Oku ja Hayashi Hiromori sulest. Kuigi „Kimigayo“ on faktiliselt olnud hümniks alates Meiji restauratsioonist 19. sajandi keskel, sai sellest Jaapani ametlik riigihümn alles 1999. aastal, kui võeti vastu lipu- ja hümniseadus.
Kommentaarid