Teleajakirjanik Hannes Hermaküla soovitab kasutada naiselikku kavalust ja mitte näägutada. Foto: Stanislav Moshkov
Treenimine
4. august 2019, 10:00

HANNES HERMAKÜLA SOOVITAB: 6 nõuannet naisele, kelle mees hakkab äkki intensiivselt sportima (3)

Kuidas peaks naine käituma, kui tema mees on alustanud intensiivsete treeningutega, teadmata oma tervislikku seisundit ja kas koormus on sobiv? 

Teleajakirjanik ja koolitaja Hannes Hermaküla läks harrastussportlasena tervisekontrolli tänu abikaasale, kes muretses mehe terviseriskide ja suure treeningkoormuse pärast siis, kui Hannes plaanis minna 300 km pikkusele rattadistantsile.

Hannes, kes viib läbi ka paarisuhtekoolitusi, soovitab kasutada naiselikku vaistu ja tarkust ning kindlasti mitte alustada kurjaga. 

1. Ära alusta negatiivsuse ja näägutamisega, see viib mehe kohe kaitseseisundisse.

2. Tunnusta meest ka väikeste edusammude ja regulaarsuse eest.

3. Ütle mehele, et hoolid temast ja tema tervisest ning soovid, et mees oleks sinu ja laste kõrval ka aastakümnete pärast.

 4. Hari ennast ja näita ka mehele infot ülekoormusriskidest, mille tõttu ei pruugi sporditulemus enam paraneda ning võib olla on vaja spordist eemal olla. Selle ennetamiseks on oluline aastas korra teha tervisekontroll.

 5. Surmahirm (äkksurmad jm) on kole, kuid sageli töötav argument, seda kasuta küll viimase õlekõrrena.

 6. Mine mehega trenni kaasa (saad teda vajadusel tagasi hoida), et ühiselt aega veeta. Jagatud hobi liidab ja lähendab.

 Kuidas olla aga kindel, et valitud spordiala, distants ja sellega kaasnev füüsiline koormus on tervisega kooskõlas? Lihtne võimalus kontrollida tervist ja organismi valmisolekut treeninguteks on vereanalüüsid.

Veri korda, siis trenni

Spordivigastused, ületreenimine ja väsimus võivad vaevata nii pühendunud sportlasi kui ka äsja alustanud entusiaste. Meditsiinilabori SYNLAB laboriarsti dr Anneli Raave-Sepa sõnul peaks tark sportlane, nii tipptasemel kui harrastaja, oma tervislikule seisundile regulaarselt tähelepanu pöörama.

„Treeningutega liialdamine ja vale toitumine ei võimalda kehal füüsilisest koormusest taastuda. Nii võib sooritusvõime väheneda ja vigastused on kergemad tulema,” hoiatab arst.

“Vereanalüüsid on olulised nii seni kehaliselt väheaktiivsetel, alles sportimisega alustajatel kui ka regulaarselt spordiga tegelejatel,” räägib dr Raave-Sepp. Vereanalüüsid võimaldavad hinnata sportlase või harrastaja organismi hetkeseisu, mille alusel saab sportimist või toitumist kohe korrigeerida ning kahjustusi ennetada.

Näiteks jooksjatel on tihti mureks rauapuudus, mis mõjutab ka hemoglobiini. Madal hemoglobiin omakorda tähendab, et väsimus tekib kiiremini ja jaksu on vähem. Kui hemogramm või rauavaru näitav ferritiin peaks probleemile viitama, tuleb lisada menüüsse rauarikkaid toite, olulise puuduse korral aga tarvitada rauapreparaati.

Kui lihastöö markerid kreatiini kinaas ja ASAT on normist kõrgemad, on sageli põhjus lihaste ülekoormuses – see on tihti jõusaaliharrastajate probleem. Ülekoormusest aitab jagu saada piisav taastumine, st puhkepäevad treeningute vahel või väiksema koormuse ehk aeglase pulsiga aeroobsed treeningud. Samuti on sportijaile eriti oluline  D-vitamiin, mõjutades koordinatsiooni, lihasjõudlust ja sooritusvõimet. Meie laiuskraadil on D-vitamiini puudus suhteliselt tavaline, aga liiga kõrge taseme korral on vaevused samad nagu D-vitamiini puudusegi korral - sagedamini esineb lihaspõletikke, sporditulemused ei parane ja võib olla probleeme taastumisega.

Sportlasele on oluline näitaja ka veresuhkur. Kõrge veresuhkru tase võib viidata suhkruhaigusele, aga madal sellele, et toiduga saadud süsivesikute kogus pole kehaliseks koormuseks piisav. Lisaks CRP, mis aitab avastada põletikke, sh lihaspõletikke. Soovitatav on verest mõõta ka lihaskrampe põhjustada võivate kaltsiumi ja magneesiumi taset.