on loomulik, et laste pärast saadakse ka pärast lahutust hästi läbi, aga rääkida suurest armastusest ja sõprusest ja austusest, no miks see kõik ei võiks edasi olla abielus olles.Kuidagi võlts tundub see enesekiitus.
Ilus tekst, väga hingeminev, kui ei teaks ja pealkirja poleks, siis arvaks, et see on teade abiellumisest ja armastuse leidmisest, hingesugulase äratundmisest, mitte lahutusest.
Ometi annab ju teie ajaleht nii head nõu. Ikka millist punkti stimuleerida ja milline poos parim jne. Miks te neile oma ajalehte tasuta siis ei saatnud. Oleksid nii asjatundlikust lehest abi saanud ja õndsus peres valitsenud!
Imelik lugeda sellist muinasjuttu Arvatakse et eluaeg saab saaniga mäest alla sõita Aga võta näpust Kilekott sai tühjaks ja padavai lahku Nagu teatejooks
polnud see siis ju mingi õige armastus, kui lahku mindi, õige armastus on siis, kui kasvabki välja sõpruseks ja ollakse teineteisega nii heas kui halvas, isegi kui suur kirg on jahtunud. seega ärge nähke vaeva veenmaks teisi, et see oli armastus.
Teise naisega saab veel võidelda, aga kui saad aru et su kaasa armastab hoopis teist meest, siis minnaksegi tavaliselt lahku suurte sõpradena- mida sa seal enam võitled
Kas need lahkuminekute teatamised on tegelikult edevate meeste reklaam, et jälle saadaval poissmehed, materiaalselt kindlustatud pealegi? Naised, võtke järjekorda! Valime kõige noorema ja saledama ja siredama, kellega ikka seltskonnas uhkustamas käia!
Raske on aru saada. Kõik on siis nagu korras, inimesed on sõbrad jne. Tore laps. Milles siis asi on? Koos lubati olla ju nii heas kui halvas. Mulle tundub, et seda etappi, kus tuleb natuke kannatada ka, ei suuda tänapäeva inimene enam läbi teha. Ja mida nad ootavad, et edasi läheb paremaks?
Mäletan kümmekond aastat tagasi lahkuminekut. Olin kurb ja õnnetu . Omavahelisest läbisaamisest eksiga ( mitte ainult minu süül) ei saanud juttugi olla. Kas tänapäeval lahutavad paarid on teisest puust: sõbralikud, oma lapsi maailma parimaiks pidavad, üksteisest hoolivad ka pärast lahutust. Või on sõnad vaid näitemäng avalikkusele?
Riik peab sekkuma ning abielulahutuse andma vastava riikliku komisjonile juurelda see siis otsustab kas inimesed ikka saavad lahutada .liiga kergemeelselt lahutatakse abielud ja et seda ei juhtuks on vaja seaduslikku regualtsiooni . Muidugi tuleks abielurikkumine ka kriminaliseerida nagu islamimaades kombeks saaks korra maija lõpuks selle abielu mõtlematute lahutustega
Oh aeg, inimesed enam ei saa aru, mis on armumine ja mis armastus. Kui kogu abielu kestaks selline kirg nagu esimesel paaril aastal, siis organism lihtsalt ei pea sellele vastu. Iga suhe muutub ajas ja kui inimestel on hea koos olla, siis on kõik hästi.
Nende kahe avaldust lugedes on küll tunne, et tegelikult ei ole neil asjad nii nagu nad kirjutavad. Inimesed peavad peast segi olema, kui sellisest suhtest minema kõnnivad.
Tänapäeval on inimestel julgust lahutada, mida varem polnud. Mul olid vanemad kogu elu koos, aga õnnelikud...? Ilmselt kunagi enne minu kooliiga. Milleks selline elu? Armastada üksteist aastakümneid mehe ja naisena (st ihaldada) on võimatu. Sõprus on võimalik. Kas tuleks hoida abielu kui sõpruse ja ühisomandi paika ja tegelikult luua suhteid teistega (nn abielu Prantsuse moodi)? Mina nii ei arva ja seega jään enamikuga siin kommentaariumis eriarvamusele. Nii Palling kui Raud on jäänud lahku minnes väärikaks, loodan, et sellised austavad lastevanemate suhted jäävad püsima.
Kas abielu paks tähendama ainult ihalust teineteise suhtes? Sel juhul peaks kõik kooselud lõppema ca kahe aasta pärast, mil iha asendub muude, kusjuures tegelikult palju paremate püsiväärtusetega, mis on kooselus vajalikud. Praegu ongi trend, et oih, meie nüüd läksime lahku, aga oleme sõbrad edasi ja oleme oma laste jaoks olemas. Jama ruudus. Ei ole te midagi olemas. Varsti leitakse uus kaasa ja mõne aasta pärast algab kõik jälle otsast peale. Et oleme sõbrad ja oleme head lapsevanemad oma kärgperedele.
Liisu, mis need väärtused siis oleks, eriti mehele? Naistest saab aru, neile on väga tähtis majanduslik kindlus, ühiskondlik arvamus jne. Iga suhe on uus ja elu käibki ringiratast. Uus auto, uus kodu, uued riided, uued asjad, uued elukaaslased, uued lapsed. Kui me 20 aastaselt kõik juba saavutame, mida siis ülejäänud 50 aastat teha?
Ülejäänud 50 aastat arened isikusena ja naudid, et su kõrval on armastav kaasa, kasvatad lapsi, tunned rõõmu lastelastest jne. Uued materiaalsed asjad saab ju sama partneriga ka soetada, kui need omaette väärtused on.
Elatakse ükskord, seega kui süda tahab midagi muud siis peaks seda kuulama. Mingist kombest või traditsioonist vastutahtmist koo selada mürgitab nii tervist ja vaimu ja lõpuks ongi vähk
tavaliselt antakse teada, et mõlemad pooled on lahkuminekul kohutavas hingeseisundis jne aga kui minnakse lahku rõõmsatena, on mõlemal uus armastus olemas .
Tavaliselt on ikka ühel uus armastus olemas ja tema räägib ka kaaslase eest, et kõik oleme siin nii õnnelikud, sest tema on ju ometi õnnelik. Teine oma südamevalus on vait ja ei räägi midagi. Ja lapsed kannatavad kõige rohkem.
tule taevas appi,muud ei kuulegi et lahku ja lahku,kuidas küll see armastus nii ruttu otsa saab,tulge no mõistusele ,kallid eestlased,mis ütlevad laste hinged ja südamed,mitte ei mõista...
Televaataja isiklik seisukoht! Mulle tundub see naine olevat täitsa harakas, suu ei seisa vajalikul momendil kinni,kogu aeg räägib! Teate,kui väsitav see on,kui kogu aeg tuleb suust mingi mula! Kui midagi öelda ei ole ,siis on parem vait olla!
Parim sõber, ema, naine, abikaasa ja äge kaaslane kogu eluks. Palju palju õnne sünnipäevaks, kallis Mai! We love u to the moon and back!" kirjutas pealkirjaks Kalle.
On armastus, sõprus, üksmeel kuni sasbub kellegile uus elukaaslane... Häbi, et sellise ülistava jutu peale minnakse lahku ja taas üks laps ei tea, kus ta kodu rohkem on - kas ema või isa juures ja seljakott peab olema alati pakitud kui lükatakse edasitagasi. Tehke tööd oma perega ja nähke vaeva. 11 aastat on prooviaeg!
Kes see tänapäeva nooremast rahvast kokku jääb üldse? Need küll loodusharuldused. Kooselu nagu liivakastimäng - tüdinen ära, lähen minema järgmise juurde.
on see,et tänapäeval enam karjääri ei tee,kui pole muutnut seksuaalset orientatsiooni.Miks kuuleme viimasel ajal lahutustest just võimuladvikus.Elud antakse sektidele koos kõige sellega kaasnevale.
ju ongi sõprus ja üksteisest hoolimine kõige tähtsamad. Jääb arusaamatuks, miks on vaja siis üleüldse lahku minna, kui ka tore ühine järelkasv olemas?!
Irw, see on loogikaline .. ega siis riigikoguja palgaga välja ei vea. Muid sissetulekuid ju enam pole ja avalikud üritused juba neelavad selle palgakese ära. See on päris kindel ning tülid majas. Eriti naljakas kui suured sõbrad .. tänapäeval on asjad ikka väga tagurpidi ning see avalik kommunikatsioon hoopis esmatähtis.
osapooled kiidavad oma kooselu ja pojakest, samuti kui suur oli ja on armastus ja kuidas sellest kasvas välja tugev sõprus ja paluvad sõpradel mitte kurvad olla,sest nemad on väga rõõmsad! Soovitan neil minna psühhiaatri vastuvõtule,see ei ole normaalsete inimeste jutt!
peab olema kindlasti milleski, mida siin ei räägita, aga tõesti niisugust jama pole ka mõtet ajada, et oleme rõõmsad ja sõbrad ärge kurvastage....tõesti uskumatu!!
veel õigem oleks, kui nad enne abieelumist lahku ja kokku oleksid arusaamisele jõuddnud, järelikult rahateeema õhendab, ja pruut röövib niigi vaese mehe paljaks
KOMMENTAARID (130)