„PUUDUTA MIND“ 90. SAADE | Hundiuurija Laura Kiiroja arutleb, kas eestlased väärivad oma rahvuslooma (32)

Vaata saadet "Puuduta mind" ÕL veebis ja FBs neljapäeval kell 18.

Kõiki saateid on võimalik kuulata ja alla laadida hiljem ka Soundcloud'ist SIIT!

Hundiuurija Laura õpib Kanadas Dalhousie Ülikoolis interdistsiplinaarses doktoriõppes ning tema kõige suuremaks huviks ja kireks on koerlaste käitumine. 

Välismaale õppima minekut planeeris Laura kaua ning tegi selle jaoks ka tohutult eeltööd, kirjutades teadusartikleid, esinedes konverentsidel ning pühendudes nii Norras, Ameerika Ühendriikides kui Saksamaal erialasele praktikale, mis tema jaoks tähendab metsikute loomadega töötamist ning nende sotsialiseerimist. 

Täna on zoosemiootika taustaga Laura põhilisteks uurimisobjektideks 20 koera

Tegu on biomeditsiinikoertega, kes on treenitud abistama post-traumaatilise stressihäirega patsiente. Kiiroja labor uurib, kas ja kuidas suudavad koerad tuvastada inimeses ülivarajasi füsioloogilisi muutusi, mis eelnevad ärevushäiretele, konkreetsemalt kuivõrd nad on suutelised higi ja hingeõhu kaudu paanikahoogusid varajases staadiumis ära tundma.

Nende koerte ülesanne on juba enne ärevushoo tekkimist patsiendile märku anda, et ta muuga tegeleks. Näiteks toovad koerad inimesele oma kaelarihma, et patsient õue rahustavale jalutuskäigule viia. Koerad ei suuda küll inimest terveks ravida, aga leevendavad trauma nähtusi ning aitavad patsientidel paremini oma seisundiga toime tulla.

Lisaks ennetavale tegevusele suudavad koerad ka inimest mälupiltidest välja tõmmata või luupainajalikust unenäost äratada, rohtude võtmist meelde tuletada või sotsiaalset ärevust leevendada. Kiiroja sõnul on psühhiaatriliste abikoerte teemal vähe uuringuid tehtud, mistõttu on nende labori uurimus üsna ainulaadne. Pikemas perspektiivis plaanib ta uurida ka seda,  kuivõrd mängib abikoerte töös rolli koerlaste empaatiavõime ning kuidas see erineb tõugude võrdluses.

Enne koertega töötamist uuris Laura põhjalikult ka huntide käitumismustreid

Laura sõnul peab huntidega koos olles pidevalt tähelepanelik ja teadlik olema, lugema väga pisikesi käitumuslikke signaale, mõistmaks, kuidas nad ennast tunnevad, kas neil on ebamugav vms. Laura rõhutab et sotsialiseeritud hundist koera mingil juhul ei saa, sest nad on ikkagi metsikud loomad ning tunnetuski nendega töötamisel teine.

Laura rõhutab, et huntide juuresolekul tuleb käituda paljuski instinktide vastaselt. Näiteks kui hunt peaks inimesele peale hüppama, ei tohi mingil juhul temast ära pöörata, vaid tuleb rahulikult seisma jääda. Laura peab väga oluliseks nii koerte kui huntide ning teiste loomadega suhtlemisel empaatiavõimet ja pisidetailide ning väiksemategi meeleolumuutuste märkamist. Tema sõnul on senisest praktikakogemusest abi ka inimestega suhtlemisel, keda on liigikaaslastena kergem lugeda, kui tema huntidest sõpru.

Kuigi metsloomade kõige õigem koht on looduses, näeb Laura siiski loomaaialoomades ka metsikule loodusele kasu

Loomaaiahuntide sotsialiseerimise vajadus tuleneb eelkõige loomade heaolust ning tagab selle, et hundil oleks tehislikus elukeskkonnas võimalikult mugav olla. Laura sõnul on loomaaias elavad hundid reeglina sotsialiseerimata, kuna see protsess vajab väga palju spetsiifilisi teadmisi, aega ning oskuslikke inimesi. Suure geneetilise inimhirmuga huntidele tähendab see aga tohutut stressi ning pidevate põgenemiskatsete tõttu enesevigastamist. Samuti on sotsialiseerimata loomale raskem veterinaarabi osutada ning loomaaia külastajate eest hoiab selline hunt end peidus.

Sotsialiseeritud huntidega suhtlemisel saadud isiklik ja emotsionaalne kogemus kasvatab inimestes hoolivust looduse ja loomade vastu palju enam, kui pelgalt raamat või dokumentaalfilm. Seda aga vaid juhul, kui loomaaialoomal on adekvaatne heaolu. Stressi all kannatav või ennast sootuks varjav loom külastajale head emotsiooni ei jäta. 

Laura on pidanud ka ise palju võõra keskkonnaga adapteeruma

Seoses spetsiifilise eriala ning praktika omandamisega on ta elanud Norras, Saksamaal, Prantsusmaal, Ameerika Ühendriikide erinevates osariikides ning nüüd Kanadas Nova Scotia provintsis. Välisriikides elamine on Laura sõnul teda kiirelt kohanema ja olukordi ning probleeme lahendama õpetanud; pidev suhtlus väga erinevate inimestega maailmavaadet laiendanud ning tolerantsust õpetanud. 

Kuigi praegune labor, elukoht ning ülikool Kanadas Laurale väga meeldivad, on tal plaan siiski oma kogemus ja teadmised Eestisse tagasi tuua ning hakata nii kodustatud kui metsikute koerlaste kognitiivse käitumise, heaolu parendamise ja liigi säilitusega tegelema ka Eestis. Ta näeb selleks kodumaal suurt potentsiaali ning tegeleb juba täna rahvuslooma töögrupis huntidega seotud teavitustööga.

Laura jaoks on loodushoid väga oluline teema ning hundid on ökosüsteemis võtmetähtsusega liik. Teavitustöö aitab inimesi huntide osas harida ning seeläbi muinasjuttude ja õudusfilmide läbi ehitatud hirmu tolerantsema suhtumisega asendada. Tüdruku sõnul on hundid pinnuks silmas näiteks lambakasvatajatele ja jahimeestele, aga ohtlikud nad inimestele siiski ei ole.

Vaata saadet „Puuduta mind“ ÕL veebis ja FBs neljapäeval kell 18 või TTVs kell 22.15, kordus reede hommikul.

Kõiki saateid on võimalik kuulata ja alla laadida hiljem ka Soundcloud'ist SIIT!