Lauljatar Tuuli Rand soovitab lemmiklooma kõigile: „Su elu ei jää seisma, kui koera võtad!“ (62)

Tuulit on unistus oma koerast saatnud pea terve elu ja sel kevadel tunduski talle kõik just niimoodi paika loksunud, et üks armas kutsikas koju tuua. „Olen ise viimaste aastate jooksul rahulikumaks muutunud ja tundsin, et nüüd on õige hetk. Üks asi viis teiseni, kõik käis väga loomulikult ja Zoe oligi meiega.“

Paar tegi kutsika kojutoomiseks mitmeid ettevalmistusi: „Lugesime, vaatasime videoid ja rääkisime tuttavatega, kellel on juba koerad. Kodus me suuri ümberkorraldusi ei teinud – korjasime vaid madalamatelt kohtadelt need asjad ära, mida ta võiks närima hakata. Praeguseks on Zoe paari raamatu nurgad kätte saanud, aga rohkem pole erilisi pahandusi olnudki.“

Kutsikale asjade varumisel teab Tuuli oma kogemusest, et iga koer on erinev ja alles lemmikuga kohtudes saab omanik aru, mis tema koerale tegelikult sobib. „Me ei hankinud enne Zoe tulekut midagi, sest rihma, toidu ja mänguasjad saime kasvatajalt. Kutsika kojutoomisel loomapoest ostetud sööginõu pidime aga vigurkausi vastu välja vahetama, sest muidu sõi Zoe liiga suure isuga.“ Hiljem selgus veel seegi, et kasvatajalt saadud toit kutsu kõhule ei sobigi ja vaja on ka teistsugust rihma. „Kennelist anti kaasa proovirihm, aga sellega tõmbas ta end pidevalt hingetuks. Ostsime siis traksid, mis sobivad Zoe’le palju paremini ja ka meil on teda nendega parem kontrollida.“

Pidev koolitus on kõige alus

Tuuli leiab, et kutsika kasvatamise juures on väga tähtis kodune töö koeraga ning tema pidev koolitamine. „Kui ikkagi tahad head ja tarka koera, tuleb teda ka õpetada. Selle juures on kõige olulisem endale kindlaks jääda ja aru saada, millal maiust anda, sest koera saab sellega motiveerida kõike tegema,“ ütleb Tuuli. Naine on kasvatamata koertega kokku puutunud ja paneb imeks, et inimesed oma loomal seesuguselt käituda lasevad. „Mina olen endale igatahes pähe võtnud, et kasvatan Zoe korralikuks koeraks,“ on Tuuli kindel.

Zoe ongi igati viisakas tegelane ja oskab juba ka mitmeid ägedaid trikke. „Üritame teda tõesti maast madalast treenida. Ta on päris nutikas ja õpib väga kiiresti. Kuigi, ka temal on hetki, kus muu maailm on huvitavam, aga see käib kutsikaelu juurde,“ räägib Tuuli. Lauljatar soovitab koeraomanikele tutvumiseks koeratreener Kaelin Munkelwitzi Youtube’i kanalit ja kodulehte All Things Pups, kust leiab palju kasulikku informatsiooni, kuidas oma lemmiku õpetamisega algust teha või mõne tekkinud käitumisprobleemiga tegeleda.

Lõbus elu Zoe’ga

Lauljatar leiab, et koertele on eriliselt oluline veeta aega oma peremehe või -naisega. „Kui inimene jätab ta kauaks üksi, siis hakkavadki pättused tulema,“ usub Tuuli. Zoe’l selles osas veab, sest perenaine võtab teda igale poole kaasa, nii palju kui võimalik. „Me tõime ta koju kahekuusena ja nii väikest kutsikat ilmselgelt ei saa väga pikaks ajaks üksi jätta. Ma tahangi, et ta sotsialiseeruks ja harjuks inimestega ning neid asju on lihtsam teha, kui ta on alles väike.“

Kuidas on aga Tuuli elu koeraomanikuna muutunud? „Kõik on palju lõbusamaks ja toredamaks läinud! Nii hea on koduuksest sisse tulla, kui rõõmustav Zoe vastu tuleb. Ta ootab alati, hinnanguid andmata.“ Tuuli arvab, et inimesed mõtlevad kutsika võtmisel ehk veidi üle. „Su elu ei jää seisma, kui koera võtad. Kui tahad lemmiklooma, pead suutma tema eest vastutada ja natukene ka aega paremini planeerima, aga see on hea kogemus, mida soovitan igale inimesele!“Kui tahad lemmiklooma, pead suutma tema eest vastutada ja natukene ka aega paremini planeerima, aga see on hea kogemus, mida soovitan igale inimesele!“

Kuidas vastutustundlikult kutsikat võtta?
Nõu annab loomaarst ja Rakvere Loomakliiniku juhataja Kadri Allika

1. Kuidas aru saada, et olen kodulooma võtmiseks valmis? 
Lemmiklooma võtmisega kaasneb suur vastutus. Sageli tehakse seda emotsiooni ajendil ja ei mõelda päris kõike läbi.

Kas inimene on valmis kellegi teise elu eest vastutama, kas on aega, kas on rahalisi vahendeid? Lemmiklooma võttes peaks arvestama, et kutsikas või kassipoeg kasvab suureks ning tahab samasugust tähelepanu ja hoolitust ka siis, kui ta enam nii „nunnu“ ei ole, seda keskmiselt 10-15 aastat. Lemmiklooma pidamine, eriti koera omamine eeldab ka aega temaga tegelemiseks, jalutamiseks ja seda iga ilmaga. Samuti vajab koer igapäevaselt toitmist, aeg-ajalt loomaarsti visiite, see kõik nõuab rahalisi ressursse.

2. Kuidas õiget kutsikat valida ja mida lemmiku võtmisel tähele panna?
Tänapäeval on väga palju erinevadi tõugusid. Enne tõu valikut tasuks kindlasti arvestada, mitte ainult välimuse, vaid ka iseloomuga. Tasuks uurida tõuomadusi.

Kas peres on lapsi, kas koer valitakse korterisse või majja? Mina isiklikult arvan, et igat tõugu koera võib korteris pidada, kui koerale võimaldatakse piisavalt liikumist ja ta on sellega juba väikesest peale harjunud. Kuigi bernhardiini või njuufat on siiski raske korteris ette kujutada. Väga sageli liiguvad koerad, kes oma aias elavad isegi vähem, kui nö korterikoerad. Aed võib ju olla suur, aga üldiselt ei pane see koera omaette liikuma. Ka õuekoeraga peaks jalutamas käima.

Mõned tõud on oma iseloomult rahulikumad (nt njuufa, basset, bernhardiin), teised jälle aktiivsemad (nt saksa lambakoer, labrador). Ka iseloomud võiks omanikul ja koeral sarnased olla.
Tõukoera ostmisel võiks tähelepanu pöörata dokumentide olemasolule: tõutunnistus, pass, ostu-müügileping. Uurida kenneli või kasvataja kohta.

3. Kuidas end kutsika tulekuks ette valmistada?
Eelnevalt võiks ennast kurssi viia koera vajadustega. Uurida konkreetse tõu kohta. Sageli annab palju infot kaasa ka koerakasvataja, näiteks annab ta soovitusi toitumise osas.

Koju võiks varuda sobivat toitu. Koerale pesa/magamisase, söögikausid, joogikausid, jalutusrihm jne. Kui perre tuleb kutsikas, siis peaks arvestama sellega, et nad kipuvad tihtipeale „pahandusi“ tegema. Tuleks kättesaamatuks teha võimalikud töödeldavad esemed: jalanõud, toataimed, muud väiksed asjad, mida on võimalik alla neelata.

4. Mis on kõige olulisem, mida kutsika pereliikmeks võtmise puhul tähele panna?
Kindlasti on üks olulisemaid asju koolitamine. Tuleb otsustada, kas teha seda ise või siis käia juba koertekoolis. Koertekoolis toimub teiste loomadega sotsialiseerumine, mis on väga oluline. Tähtis on harjutada kutsikat ka teiste inimestega, kes ei ole tema pereliikmed.

Ka tuleb koerale õpetada-tutvustada erinevaid kogemusi ja protseduure nagu loomakliinikus käimine, kammimine, pesemine, küüntelõikus, veega harjutamine, autosõit.

Koerad üldiselt kardavad loomakliinikus käimist, paraku tuleb seda aeg-ajalt siiski teha (vaktsineerimine, kontroll). Olen soovitanud kutsika omanikel käia ka niisama kliinikus tutvumas ja positiivset kogemust saamas, et see koht hiljem nii hirmus ei tunduks, kus ainult „haiget“ tehakse.

Ja muidugi on väga tähtis koeraga tegelemine – jalutamas käimine ja mängimine. Ülekõige hindab koer ju omaniku tähelepanu.

5. Kuidas hakkama saada, kui koer teeb palju pahandust ja endal on mõistus otsas?
Tavaliselt, kui koer teeb pahandust, on tal midagi viga või on lihtsalt igav. Kui koeral tekivad nö käitumishäired, siis võib omanik peeglisse vaadata, kuid ka seda mitte alati. Kui koeraomanikul on loomaga keeruline hakkama saada, siis tasuks esmalt loomaarstiga konsulteerida või pöörduda käitumisspetsialisti poole.

Sageli kardavad koerad tugevat müra (äikest ja ilutulestikku) ja teinekord võib see hirm lausa tavaelu häiriv olla. Ka seda võib olla võimalik leevendada, vahendeid on erinevad ja kõik sõltub loomast. Siinkohal oleks jällegi esmalt abi loomaarstist.

6. Kuidas saaks kutsuda inimesi üles looma vastutustundlikumalt võtma?
Eelkõige peaks inimene looma ise tahtma ja soovima tema eest hoolitseda. Peab arvestama, et kutsikas kasvab suureks. Enne looma võtmist peaks kindlaks tegema, kas see koera kasvatamine rahaliselt võimalik on.

Tegelikult on hoolimist ja vastutust on raske inimestele õpetada.
 
Koera võtmine on suuresti sarnane lapse saamisega – mõlemad vajavad hoolitsust, süüa, tähelepanu ja õpetamist. Peamine erinevus seisneb selles, et koerad ei hakka suuremaks saades vastu ja ei lähe hiljem kodust ära.