Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti sai oma esimese mošee (11)

Tõnis Erilaid, 29. juuli 2019, 00:01
Foto: Reuters/Scanpix
„Esmaspäeval, 29. juulil avati Narvas muhameedlaste moshee. Muhameedlaste pühakoda asub Kiriku tänaval, kus üks suurem elumaja ehitati selleks otstarbeks ümber,“ kirjutas Narva ajaleht Põhja Kodu 1935. aastal. Eestis elas sel ajal üle 200 muhameedlase, peamiselt tatarlased. Ligi pooled neist olid elukohaks valinud Narva ja registreerinud seal 1928. aastal oma koguduse.

Mošeed oli tulnud pidulikult avama Soome muhameedlaste kõrgem vaimulik, piiskop Velsahmed Hakim koos heakese arvu Helsingi moslemitega.

Muhameedlased tulid suuremal arvul Eestisse Vene-Liivi sõja ajal XVI sajandil. Vene vägedest läks hulk tatarlasi Rootsi vägedesse üle ja osa neist jäi siia paigale. Suurem moslemikogukond tekkis Tallinna Kompasna linnajakku sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid siia elama ja Katariina II olevat andnud koguni seaduse, mis nõudis, et eestlannad sunniviisil nendega abielluksid. Aastaga oligi poolsada kohalikku näitsikut tatarlastega laulatatud, leiab Pühavaimu kiriku abieluregistrist 1794. aasta kohta. 

Kuid Tallinnas registreeriti esimene kogudus – Tallinna Muhammedi Usuühing – alles 1939. aastal. Uus võim keelas selle juba järgmisel aastal. Suleti ka Narva kogudus, mille mošee hävis sõjas.

Tallinnas oli  nagu Narvaski muhameedlaste surnuaed – Siselinna kalmistu naabruses.  

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee