Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti sai oma esimese mošee (11)

Tõnis Erilaid, 29. juuli 2019, 00:01
Foto: Reuters/Scanpix
„Esmaspäeval, 29. juulil avati Narvas muhameedlaste moshee. Muhameedlaste pühakoda asub Kiriku tänaval, kus üks suurem elumaja ehitati selleks otstarbeks ümber,“ kirjutas Narva ajaleht Põhja Kodu 1935. aastal. Eestis elas sel ajal üle 200 muhameedlase, peamiselt tatarlased. Ligi pooled neist olid elukohaks valinud Narva ja registreerinud seal 1928. aastal oma koguduse.

Mošeed oli tulnud pidulikult avama Soome muhameedlaste kõrgem vaimulik, piiskop Velsahmed Hakim koos heakese arvu Helsingi moslemitega.

Kuid Tallinnas registreeriti esimene kogudus – Tallinna Muhammedi Usuühing – alles 1939. aastal. Uus võim keelas selle juba järgmisel aastal. Suleti ka Narva kogudus, mille mošee hävis sõjas.

Tallinnas oli  nagu Narvaski muhameedlaste surnuaed – Siselinna kalmistu naabruses.  

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee