Ka mina elasin vaeses peres, maal. Lapsi oli praeguses mõistes palju. Kuna mina olin noorem poeg, siis ei saanud ma endale mitte kunagi uut jalgratast, suuski ega uiske. Mõnikord isegi mitte uut mantlitki. Ega muudki. Mina pidin venna vanade-äratrööbatutega läbi ajama.
Teleka isa siiski hankis. Aga kui ma olin 13, läksid vanema lahku. Isa sai linna toa ning kolis sinna. Ja lahkudes viis muidugi ka oma teleri kaasa. Järgmise teleka ostsin ma juba ise ja alles tosina aasta pärast. Sest kui tööle asusin, siis esimesed aastad kulus raha hoopis vajalikumat asjade peale. Eluase, ema võlad j.n.e.
mind kasvatas ka ema üksinda,aga kui midagi tahtsin siis oli vaja tööd teha-tahsin jalgratast,naabripoiss ka ,meestekas maksis 49 rubla,läksime 5.klassi poistena hommikuti ,,turuvarblastena'' turuplatsile,paar nädalat sai marju korjatud ,punasõstrad,mustsõstrad ja rattaraha koos ja hiljem ,veidi vanemana,kooivaheaegadel päris tööl,tööraamatuga ja sai nii raadio vef 202 ja lintmakk ostetud,nõuka ajal oli tööd nii et tapab ja koolilapse kohta oli teenistus korralik.
olin ka suure pere laps. talvepalitu ja saabaste jaoks raha ei jagunud. vanema õe vanade kummikutega sai käidud . suure pakasega läksid lõhki ja lumi tuli sisse. õe vana viledaks kulunud igavesti inetu sügis-palitu jne. jne.... ja pole iial arvanud. et oli halb elu . sai väga varakult tööd hakatud põhikooli kõrvalt tegema , algkooli ajal kõik suved majandis ja kolhoosis . . . ega nüüdki uusi asju osta ei saa. ikka kasutatult . ei saa aru, miks Dvin sellist Lumehelbekese juttu ajab üldse. ei mõista teda , no siiralt !
lapsepõlves oli hea; töö eest said kogu raha kätte, ei mingit tulumaksu!
Arvan, et lapsed võikski sellest vabastatud olla. Tekiks suurem huvi töö ja palga vastu.
to 06,11
Sel ajal elati ilma virisemata ja ei teatud, et ollakse vaene. Keegi ei surnud nälga ja keegi ei olnud riieteta, osati riideid parandada ja elada kuuekesi ühetoalises korteris.
Aeg on edasi läinud ja ollakse lausa rikkad. Sellega käib kaasas sinusuguste kõnepruuk... "...sa oled suisa siga..."
Moodsale inimesele polegi ilmselt vaja.Piisab nutikast ja läpakast. Kes osav, saab muud hüved kõik nende abil.Või mulle tundub nii. Omal ajal piisas äri tegemiseks suvalisest hetkeks vabanenud lauatelefonist ja raha tuli.
Polnud Kadri nii äbarik ühtigi. Et ei märganud isegi lontos põlvikut üles tõmmata. Ta ju pidas päevikut, kirjutas iga päev midagi oma elust paksu kladesse. Kui paljud tänapäeva lapsed seda oskavad? Ei nõuta ju enam ei kirjandeid, kirjatehnikat, lugemispäevikut, kohustuslik kirjandus on 4 raamatut õppeaastas... Kadri sõbrad ja kasvatajad olid raamatud. Ja parim sõber oli kirjanik. Sõnal on jõud... Praegugi võiks mõni hingeliselt hüljatud laps saada tuge heast raamatust..
KOMMENTAARID (22)