Inimesed

Eesti teatris, mil vanust ligi 150 aastat, on õige mitmeid dünastiaid, kus lavainimeste lastest on omakorda näitlejad-lavastajad sirgunud. 

SUUR ÜLEVAADE TEATRIDÜNASTIATEST | Hendrik Toompere jr: „Viibisin lapsena väga palju teatris ja ilmselt see mind kuidagi haaras." (6)

Aigi Viira, Eda Meresmaa, 27. juuli 2019, 00:09
Hendrik Toompere jrFoto: Teet Malsroos
„Tegelikult sain elukutse valikul eeskuju nii isalt, vanavanematelt kui ka tädilt ning kokkuvõttes kõigilt, kelle kaudu ma teatriga kokku puutusin,“ tõdeb Eesti Draamateatri kunstiline juht Hendrik Toompere jr (32), kolmandat põlve teatrimees. Tema vanaisa Hendrik Toompere ja vanaema Maie Toompere olid nukuteatri näitlejad, isa Hendrik on Draamateatri lavastaja ja näitleja. Tädi Harriet Toompere ja tädimees Mait Malmsten on Draamateatris näitlejad. „Viibisin lapsena väga palju teatris ja ilmselt see mind kuidagi haaras,“ lausub Hendrik, kellele nuku- ja draamateatri lavatagune elu on tuttav väiksest saadik.

Päris kõiki pereliikmete lavatöid väike Hendrik mõistagi ei vaadanud, aga suure osa siiski. „Mul on mingid fragmendid siit-sealt meeles,“ räägib ta. „Lapsena on ikka nii, et mõned hetked tunduvad mõjusamad. Mäletan, kui isa lavastas „Atentaati“, mille proovides ma käisin. Mäletan, et mängisin kaasa isa lavastuses „Armastuse leiutajad“. Aga kui ma päris väike olin, käisin laval Rein Aguri lavastuses „Ööbik“,“ meenutab Hendrik. „Ööbik“ oli osa 1993. aastal esietendunud „Toompere pere teatriõhtust“. See nukuteatri täiskasvanutele mõeldud lavalugu koosnes Hans Christian Anderseni „Ööbikust“, Tammsaare „Mäetaguse vanadest“ ja „Vanaisa surmast“ , Shakespeare'i „Hamleti kõnelusest näitlejaga“, Neruda „Oodist kassile“ ning Voltaire'i „Kõnelusest inimestega“. 

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee