Foto: Aldo Luud
27. juuli 2019, 00:13
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas mõisnik Viljandile rippsilla kinkis (3)
„Neil päevil esitas endise Tarvastu mõisaomaniku volinik linnavalitsusele mõisaomaniku hr (Karl) Mensenkampfi poolt teadaande, et ta kingib linnale praegu Tarvastu asunduses oleva rippuva silla tingimusega, et linn selle korda seaks Lossimägedes. Kingitav sild on ainus omasarnane Lõuna-Eestis. Sild ühendab Tarvastu pargi Mensenkampfide matusepaigaga ulatudes üle sügaval all voolava jõe. Sild ise on ehitatud 1882. aastal. 18 sülla pikkust silda kannavad kaks tugevat üksikutest traatidest kokkupandud terastrossi, mis on kinnitatud tugevate sammaste külge,“ kirjutab Viljandi ajaleht Sakala 26. juulil 1930, märkides, et sild on veidi hooletusse jäetud ja selle puuosad on mädanenud. Sakala teab, et sarnane rippsild on ka Põhja-Eestis, kuid märksa väiksem.
„Revolutsiooni aegu on silla kandetrossidest välja murtud üksikud terastraadid, mida kohalikud elanikud on tarvitanud vankri juhtmeteks,“ lisab Sakala, kuid lohutab, et pärast Vabadussõda need traadid asendati. Sild ise on aga igatahes väärt miljoneid, arvab ajaleht.
Linnavalitsus polnud siis veel otsustanud, kuhu täpselt rippsild pannakse. 1931. aastal oli see selge. Werner Eldringi metallitööfirma pani selle lossimägedesse üle 15 meetri sügavuse Suuroru. Praegu 50 meetri pikkune sild rekonstrueeriti 1995. aastal.
Kommentaarid