„Talve“ stsenarist Martin Algus: filmis on kindlasti huumorit, sest Lutsult seda ka oodatakse, aga, jah, keegi banaani peal ei libastu (22)

„Luts on loonud maailma, kuhu on lust siseneda,“ tõdeb Martin Algus (45). Ta tegi stsenaariumi Tootsi-filme kokkuvõtvale linateosele „Talve“. „See oli väga huvitav väljakutse. Stsenaariumi kirjutamine käiski suuresti tunnetuse ja intuitsiooni kaudu, sest valemit, kuidas Luts ise oleks teinud, mul polnud. Pidin kõike ette kujutama.“ Võtted algasid 20. juulil.

Filmis „Talve“ on peategelased Tootsi-Teele-Arno-Kiire lapsed. Millegipärast meenuvad filmid stiilis „Musketäride põngerjad“ ja „D'Artagnan'i tütar“. Neid on küll tore vaadata, aga originaalloo austajal on puhuti imelik või isegi piinlik.

„Talve“ läheb oma õhustikuga kindlasti samasse ritta eelnevate Lutsu raamatute filmilugudega. Lapsed on küll intriigi vedajad ja käivitajad, aga vanad elavad seal kõrval jõudsalt oma elu edasi, neil on omad intriigid. „Talve“-film on pigem noorusliku jõuga armastuslugu – naljakas ja põnev keerulisel ajal kulgev lugu. Ta on ikka rohkem millegi uue algus kui kurblik luigelaul vanale saagale.

Raamat „Talve“ andis meile ka üsna vabad käed, sest seal on minu meelest võib-olla vaid kaks lehekülge, mille Luts ise on kirjutanud, ülejäänu on Arnold Karu ümberkirjutus ja tõlgendus. Saime looga vahvalt ja vabalt ümber käia, tunnetada, mida Luts oleks tegelikult tahtnud teha, kui tal oleks jõudu olnud.