Inimesed

„PUUDUTA MIND“ | Colombia antropoloog Eestis: olen inimkonna suhtes lootust kaotamas, sest me oleme kohutavad loomad! (6)

Anu Saagim, 23. juuli 2019, 21:44
Luis Eduardo Luna Eestis
Luis Eduardo Luna (Colombia) juhib Brasiilias uurimiskeskust, mis koondab ülemaailmset võrgustikku kõige eesrindlikematest teadlastest ja aktivistidest antropoloogia, etnobotaanika, psühhoteraapia, psühhofarmakoloogia, nägemuskunsti ja teadvusuuringute valdkondades.

Mullu sügisel osales ta Tallinnas Eesti Transpersonaalse Assotsiatsiooni ja selle juhi Alar Tammingu korraldatud konverentsil Psycherence, kus tal oli halbu uudiseid. Käes on antropotseen ehk periood, mil inimliik on Maa biosfääris domineerivaks teguriks. On toimumas kohutav hävitustöö. Suur Vallrahu (Great Barrier Reef) on suremas. Ajakiri Time avaldas artikli mesilaste kadumisest.

Samal teemal

„Ma just hiljuti rääkisin Natuschka Leega, kes on mikrobioloog ja etümoloog. Ta ütles mulle, et ühes uuringus tuvastati Saksamaa kõige kaitstumatel metsaaladel putukate biomassi 75 protsendiline vähenemine. Nii et meie putukad on välja suremas, mis tähendab, et tolmendamine on häiritud,“ sõnas Luna.

Eelmisel aastal kadus Maalt 15,8 miljonit hektarit vihmametsa. See tähendab 40 jalgpalliväljaku suurust ala ühes minutis terve aasta jooksul. On arvestatud, et põllumajanduse alguses oli Maal 6 triljonit puud, millest tänaseks on alles vaid pooled.

„Me teame, et inimesed tapsid megafauna Austraalias, Ameerikas ja mujal. Me oleme kuuendas väljasuremislaines. Bioloogid ütlevad, et iga päev sureb 150 200 liiki,“ ütles Luna. Tavaliselt on Maal olnud jääajad, mis vahelduvad jäävabade perioodidega. Kui enne oli 200 süsihappegaasiosakest miljoni kohta (ppm) jääajal ja 280 osakest mittejääajal, siis alates 1850. aastast on see tõusnud 370 peale ja jätkab tõusmist.

2017. aasta aprillis registreeriti 410 osakest miljoni kohta, mis on ajaloo kõrgeim kuu keskmine süsihappegaasitase. See on 800 000 aasta kõrgeim tase. Käesolevaks hetkeks on see rekord löödud, 13. mail registreeriti kõigi aegade kõrgeim tase 415,70, mis vaadates ajaloolisi graafikuid korreleerub tunduvalt soojema kliimaga kui on praegu. Ja kuna süsinikdioksiidi mõju kliimale on viiteajaga, siis on oodata kliima soojenemise jätkumist ja kiirenemist.

„Sel suvel avastasin Helsingis, et tervest linnast ei leia ventilaatorit. Inimestel polnud konditsioneere. Põhja-Soomes oli 35 kraadi sooja. Rootsis, Kreekas ja Portugalis toimuvad tulekahjud. Nende faktide eest ei saa põgeneda,“ lausus Luna.

Raamatus „Human Planet“ kirjutavad Simon L. Lewis ja Mark Maslin, kuidas antropotseen tekkis. Teadlased spekuleerivad, millal see juhtus. Kuidas antropotseeni defineerida? Seda peab tegema geoloogiliselt, et tuleviku geoloogid saaksid sellele viidata ja öelda, mis juhtus.

Jõuti järeldusele, et see algas 1610. aastal, mil toimus temperatuuri- ja süsihappegaasinäitude langus. Mis siis juhtus?

1492. aastal jõudsid eurooplased Ameerikasse. 95-98 protsenti rahvastikust kadus. Põlisrahvad viljelesid põllukultuure, aga põllud kadusid, metsad tulid tagasi. Puud võtsid õhust palju süsihappegaasi, temperatuur langes.

Suhtlusvõrgustik on ka maa all, mitte ainult sama liiki puude vahel. Öeldakse, et pinnas on nagu toidupood. Mõned taimed oskavad ühtesid toitaineid töödelda, teised teisi ja siis nad omavahel vahetavad neid ja nende vahel toimub palju suhtlemist.

Luna lõpetas positiivselt. „Ma ei tea, kas te tunnete Sebastiao Salgadot. Ta on Brasiilia fotograaf, kes on kogu maailmas teinud pilte igasugustest õudustest. Ta oli juba lootust kaotamas inimkonna suhtes, sest me oleme kohutavad loomad. Aga siis ta alustas puude istutamise projekti oma isa maadel, mis olid täielikult hävitatud. Nüüd on sinna juba vesi tagasi tulnud, putukad ja loomad, isegi jaaguarid tulevad tagasi.

Me peame olema teadlikud sellest, kus me elame. See on maagiline planeet, kus me elame miljonite liikidega. Me peame võtma vastutuse ja muutma kurssi. Me pole veel kadunud ja me suudame seda teha,“ sõnas ta. „Antropotseen tähendab meid kõiki. Me suudame seda mõjutada ja muuta!“ ütles Luna.

Vaata Luna loengut siit!

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee