Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Virumaal loodeti rauamaaki kaevandada

Ajakirjanikud lasti ligi juuli lõpus, kui pärast jaanipäeva alanud puurimisega Jõhvi lähedal umbes 300 meetri kaugusel Toila maanteest oli jõutud saja meetri sügavusele, sest algul oli puurimine edenenud väga visalt. Mõnel päeval jõuti edasi vaid paar meetrit. Arvati, et kaevandus ise tuleb rajada ligikaudu 250 meetri sügavusele kohe graniitkivikihi alla. Kaevanduse kontsessioon oli võetud 3500 hektari suurusele uurimisalale.

„Aastas tahetakse tuua rauamaaki päevavalgele kuni miljon tonni ja selleks tuleks palgata ümmarguselt 300 kaevurit,“ kirjutasid Päevaleht ja Sakala. „Kuna rauamullast põletatakse rauda kivisöe abil, siis tuleb esijoones otsustada, mis osutub kasulikumaks, kas kivisöe hulgaline kohalevedu välismaalt või rauamulla väljavedu.Turgu on viimasele igatahes küllaldaselt.“

Sügiseks lootis insener Differt puurimisega nii kaugele jõuda, et oleks selge, kas kaevanduse rajamine end ära tasub. Paraku ei läinud töö loodetud kiirusega ning Postimees kirjutas 2. märtsil 1938, et venimisest nördinud Differt pani ameti maha. Rauamaagikaevandust pole meil tänini.