Rähesoo lõpetas 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogia erialal ning ta oli seal 70ndate alguses ka õppejõud. 1995. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, 1996–1997 New Yorgis Fulbrighti fondi stipendiaat.
Aastast 1970 töötas ta vabakutselise tõlkijana Pärnus, aastast 1998 Tartus.
Ta on avaldanud artikleid teatri ja kirjanduse kohta, kirjutanud saatesõnu tõlgetele ning tõlkinud peamiselt inglise ja ameerika kirjandust (T. S. Eliot, William Faulkner, John Fowles, James Joyce, George Bernard Shaw, Tennessee Williams, Virginia Woolf).
Tema kirjutatud teosed on "Hecuba pärast. Kirjutisi teatrist ja draamast, 1969–1994", "Estonian theatre" ja "Eesti teater : ülevaateteos. I. Üldareng. "Vanemuine". "Estonia"".
Rähesoo sai elu jooksul ka hulga tunnustusi: 1991. aastal Aleksander Kurtna tõlkepreemia, 1994. aastal Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna, 1995. aastal Priit Põldroosi preemia, 1996. aastal esseistika aastapreemia, 1998. aastal teatrikriitika aastapreemia, 2001. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi, 2003. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia ilukirjandusliku tõlke eest võõrkeelest eesti keelde (James Joyce'i "Kunstniku noorpõlve portree" ja "Pagulased"), 2009. aastal nimetati ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktoriks teatri alal.
Rähesoole tegi järelhüüde ka kultuuriajakiri Vikerkaar.
"Mälestame Jaak Rähesood (1941–2019), suurt tõlkijat, peent esseisti, sügavaimat modernismikogemuse vahendajat ja mõtestajat (Joyce, Eliot, Faulkner, Rummo, Kaplinski, Vahing).
Mardi Valgemäe sõnul iseloomustas tema esseesid sprezzatura: "Vaatamata pingutusile, õpetas Castiglione, peab õukondlane jätma mulje, et ratsutamine, mõõgavõitlus, pillimäng või sonetipärja kirjutamine on imelihtne. Siin sprezzatura ühise nimetaja alla viidud pädev kunstifilosoofia ja näiliselt spontaanne süntaktiline siredus annavadki Rähesoo nõtkeile mõtteile kadestusväärse sujuvuse.""
Kommentaarid