Foto: Heiko Kruusi
Inimesed
20. juuli 2019, 00:02

SENINÄGEMATUD FOTOD: „Viimne reliikvia“ 50: klooster pandi püsti Uisu pangale, Agnes leiti alles võtete ajal (61)

Täpselt viiskümmend aastat tagasi oli kesksuvi Eestimaal kuum ja kuiv. Taevaskojas, aga ka Valgast kiviviske kaugusele jäävas Läti Zile-nimelises külas ja Koiva jõe ääres toimusid „Viimse reliikvia“ võtted. Grigori Kromanovi ajaloolis-romantiline seiklusfilm Eduard Bornhöhe jutustuse „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ ainetel laenab sellelt vaid peamisi tegelasi ja motiive. Loo tähenduslikuks taustaks on 1968. aasta sündmused Euroopas.

Täpselt viiskümmend aastat tagasi oli kesksuvi Eestimaal kuum ja kuiv. Taevaskojas, aga ka Valgast kiviviske kaugusele jäävas Läti Zile-nimelises külas ja Koiva jõe ääres toimusid „Viimse reliikvia“ võtted. Grigori Kromanovi ajaloolis-romantiline seiklusfilm Eduard Bornhöhe jutustuse „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ ainetel laenab sellelt vaid peamisi tegelasi ja motiive. Loo tähenduslikuks taustaks on 1968. aasta sündmused Euroopas.

Kui laulusõnade autor Paul-Erik Rummo augustis 1968 filmiloole laulusõnu kirjutas, veeresid samal ajal Prahasse Vene tankid. „Võib eeldada, et sedavõrd otse, vahevalusalt „Reliikvia“ valmimisaega lõikuv tegelikkus andis filmile ja selle lauludele erilise power’i (jõud, võimsusingl. k), nagu nüüd on kombeks öelda,“ on nentinud filmikriitik Lauri Kärk. „Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja,“ tippis masinasse Rummo, kelle kirjaread mõjuvad tagasivaadatuna lausa prohvetlikena. Paavo Kangur nimetab oma 2011. aastal ilmunud raamatus „Viimne reliikvia. Pilk legendi taha“ linateost laulva revolutsiooni koidukumaks…

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99