Eesti mereteadlane ja matemaatik, Eesti Teaduste Akadeemia president. Rannamõisa pangal.Foto: Tiina Kõrtsini
Rainer Kerge 20. juuli 2019 00:01
„Maailmalõputunnetus jõudis inimesteni siis, kui selgus, et vaba maad enam ei ole. Pole kuhugi maailma eest põgeneda,“ mõtiskleb matemaatik Tarmo Soomere, Eesti teaduste akadeemia president. Lohutades kohe: „Maailmalõpuhirm on kinni meie peades. Parim, mis me saame teha, on muuta väikeste sammudega mõtlemist.“

„Maailmalõputunnetus jõudis inimesteni siis, kui selgus, et vaba maad enam ei ole. Pole kuhugi maailma eest põgeneda,“ mõtiskleb matemaatik Tarmo Soomere, Eesti teaduste akadeemia president. Lohutades kohe: „Maailmalõpuhirm on kinni meie peades. Parim, mis me saame teha, on muuta väikeste sammudega mõtlemist.“

Millal tuleb maailma lõpp?

Tarmo Soomere klõpsab YouTube'ist käima Skeeter Davise 57 aastat vana loo „The End of the World“.

Globaalse nähtusena läheb maailmalõpp meile suhteliselt vähe korda. Maailmalõpp on siis, kui midagi juhtub meiega.

 

See on sama loogika, et kui Hiinas saab maavärinas surma 200 000 inimest, on see statistika, …

…aga kui keegi oma perest saab surma, on see tragöödia. Nii see on, midagi pole parata.

Teine maailmalõpu tase on liigi tase ja enamik maailmalõpu teooriatest kõnelevad inimkonna kadumisest. Maa on saanud enne inimese tulekut päris hästi hakkama ja saab ka pärast inimese kadumist. Inimese kui liigi hävimine ei ole kindlasti Maa ökosüsteemi lõpp. Veel vähem universumi lõpp.

Maailmalõpust saab rääkida väga erinevatel tasemetel. Laul „Maailma lõpp“ räägib armastuse purunemisest. Seda tunnetavad inimesed vist kõige valusamini: kui midagi juhtub inimsuhetes, kukub maailm kokku.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad