Foto: Julia Bogacheva
Eesti uudised
19. juuli 2019, 12:37

Palgalõhest hoolimata on naised varade poolest meestest palju paremal järjel (12)

Eesti on riik, millel on üks suurimaid soolisi palgalõhesid Euroopa Liidus. Vastne Eesti Panga uuring ja analüüs Eesti soolisest varadelõhest annab ülevaate pikema aja jooksul tekkinud varalisest erinevusest meeste ja naiste vahel. Üllatuslikul kombel ei ole palgalõhest hoolimata meeste ja naiste varaline seis väga erinev.

Analüüsi koostanud Jaanika Meriküll, Merike Kukk jaTairi Rõõm märkisid, et varalise lõhe uurimine on oluline, kuna pensionieaks peavad sääste koguma nii mehed kui naised.

Üldpilti vaadates on meestel 45 protsenti rohkem vara kui naistel. See lõhe on üsna suur võrreldes teiste riikidega, kus varade soolist jaotust on uuritud. Kui aga hakata sissetulekuid vaatama, siis selgub, et suur lõhe tekib alles väga jõukate inimeste puhul ehk rikkaimad mehed omavad oluliselt rohkem ettevõtlusvara kui  rikkaimad naised. Olulist rolli mängib ka osalus ettevõtluses, mis on oluline jõukuseallikas. Nimelt tegutsevad rikkaimad mehed suurema tõenäosusega ettevõtluses kui rikkaimad naised.

Kui mehed on aktiivsemad ettevõtluses, siis näiteks hoiuste ja osaliselt ka aktsiate ja võlakirjade omamisel on naised ülekaalus. Seda saab seletada a sellega, et naised eelistavad oma raha paigutada pigem hoiustesse kui mehed panustavad pigem riskantsematesse aktsiatesse ja vabatahtlikesse pensionifondidesse. Need uurimistöö tulemused võivad osaliselt selgitada seda, miks mehed on Eestis jõukamad – riskantsemad finantsvarad pakuvad paremat pikaajalist tootlikkust. Lisaks viitab erinevate varaliikide omamine sellele, et meeste ja naiste riskikartlikkus võib olla erinev.

Eesti Panga uuringus vaadeldi ka eri liiki leibkondade netovarade erinevusi. Ühe täiskasvanuga leibkondade netovarade keskmises väärtuses ei ole märkimisväärset soolist vahet, kuid abielus või kooselus paaride puhul on vahe tugevasti meeste kasuks. Huvitav on see, et muud tüüpi leibkondade puhul (näiteks üksikisikud, kolme või enama täiskasvanuga leibkonnad, jne) on tulemused vastupidised. Paistab, et paarisuhtes leibkondades on meestel omadused, mis seostuvad suurema jõukusega (nt suuremad sissetulekud, pikem tööstaaž jne) ning selle arvesse võtmine kaotab soolise varadelõhe. Teist tüüpi leibkondades on aga pilt vastupidine: naistel on omadused, mis seostuvad suurema jõukusega, ning nende arvesse võtmine vähendab lõhesid naiste kasuks.

Kuna jõukus koosneb kogutud säästudest ehk sissetuleku ja tarbimise vahest, uuriti kogu sissetuleku jaotuse ulatuses soolist sissetulekutelõhet ja tarbimiskalduvust. Sel teel on võimalik hinnata, kas varadelõhe tuleneb erinevusest meeste ja naiste sissetulekus või säästmiskäitumises. Kuigi sooline sissetulekutelõhe kandub osaliselt üle sooliseks varadelõheks, näib, et oma sissetulekutaset arvestades koguvad naised varasid paremini kui mehed. See võib olla põhjustatud kas siis sellest, et naised säästavad oma sissetulekust suurema osa või sellest, et leibkonnasiseselt jaotatakse varasid osaliselt ümber ning naised saavad sellest enam kasu kui mehed.

Analüüsi lõppjäreldusena leiti uuringus, et Eestis, kus esineb suur selgitamata palgalõhe, on naised meestega võrreldes varade poolest palju paremal järjel kui sissetuleku poolest. Leibkonnasisene varade ümberjaotus näib suurt palgalõhet leevendavat. Peamine põhjus, miks varad on meeste ja naiste vahel suhteliselt võrdselt jaotunud, on kinnisvara võrdne omamine. Ehkki uuringust ilmnes, et mehed omavad enam riskantsemaid finantsvarasid ja ettevõtlusvara, on netovara tervikuna meeste ja naiste vahel küllaltki ühtlaselt jaotunud. Kogu varade lõhe on meeste kasuks vaid jaotuse ülemises osas ehk rikkaimate inimeste seas.