Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinnast Galapagose poole purjetati 

Tõnis Erilaid, 19. juuli 2019, 00:14
Galapagose hiidkilpkonnFoto: EPA/Scanpix
Paar minutit jäi puudu kella kümnest õhtul, kui 19. juulil 1938 sõitis hämarduvast Tallinna sadamast merele ühemastiline purjekas Wiking. Suur ta ei olnud, vaid paarkümmend meetrit pikk ja neli lai. 

Seda suurem oli pardal olnud kuue noorepoolse mehe eesmärk.

„Nelja päevaga jõutakse soodsa tuule korral Poola sadamasse Gdyniasse, kus poolakas laevale tuleb, kes kaastööd teeb Poola ja Inglise lehele. Sealt kavatsetakse edasi sõita Inglismaale ja Prantsuse, Portugali, Hispaania rannikut pidi Kanaari saartele. Sealt tahetakse soodsa veehoovusega sõita piki Aafrika rannikut ümber Healootuse neeme Araabiasse, sealt Indiasse, Austraaliasse ja läbi Uus-Meremaa ja  Korallisaarte Tahitile ning edasi piki Lõuna-Ameerika rannikut Galapagose saarele, kust hiljem, kui reis hästi õnnestub, Kaliforniasse edasi sõidetakse. Galapagosel on eestlastel rikkaid sugulasi ja tuttavaid, kes neid sinna on kutsunud ja majanduslikku toetust pakuvad,“ kirjutab Uus Eesti järjekordsete eestlastest ookeanivallutajate plaanidest. 

Oma purjeka olid nad peetud peast ostnud koos varustusega. Isegi raadiovastuvõtja ning telegraafi saatejaam on peal, märgib Uus Eesti. Toiduvaru olevat seitsmeks kuuks. Puudu jäid vaid moskiitovõrgud, mis taheti Prantsusmaalt osta.

Mis Vikingi reisist edasi sai, ajalehtedest enam silma ei hakanud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee