HELENI BEEBIBLOGI | Minu jaoks on söömine igav, Carmeni isa sööb vist üldse kord kuus, aga tütar on suur toidusõber (16)

Kuna eelnevad kaks postitust olid kõrgete nõudmistega beebidest, siis pean tunnistama, et tegelikult hakkab mul kõige raskem etapp elus läbi saama. Varem polnud ma tõesti teadlik, mis sellises erakorralises olukorras ette võtta, aga nüüd tean ja saan järgmiste lastega targem olla. Aga aastase lapse kasvatamine pole teps mitte nii keeruline.

Siiski on päevi, kus Carmen magab vähe. Kärutan pikalt ringi, aga uni ei taha korraga üle poole tunni kesta. Ka täna oli taoline päev, kuid see ei morjendanud mind – üks päev mõne päeva tagant veidi väiksema unega pole midagi hullu. Pealegi olen harjunud, et ta magab vähe.

Hoopis ägedam on, milline vahva inimene Carmen on! Ma pole eluski nii armast last näinud kui mu oma laps! Ma ei teagi nüüd, kui kohane selline kiitmine on, sest iga ema jaoks on oma laps kõige kallim ja seepärast polegi ma eriti roosamannat kirjutanud. Blogin peamiselt just lapsevanema vaatevinklist teatud faktide ja kirjelduste alusel, toomata välja tegelikke tundeid. Aga olgem ausad, Carmeni kiitmine on nii pikalt mu sees vaka all olnud, et ma ei kannata enam, tuleb südamelt ära puistata!